Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Ohtlik Ojuland murrab sisse tõetoa lahtisest uksest

HEIKI KORTSPÄRN,      19. august 2015

Kristiina Ojuland (sündinud 17. detsembril 1966 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik. Ta kuulus 11. aprillist 1995 kuni 5. juunini 2013 Eesti Reformierakonda. Oli 2002–2005 Eesti välisminister ja 2009–2014 Euroopa Parlamendi saadik.

 

Praeguse Rahva Ühtsuse Erakonna liider Kristiina Ojuland kutsus augusti algul sotsiaalmeedias koostama nimekirja inimestest, kes avalikult pooldavad valitsuse praegust pagulaspoliitikat.

Hakkame koos kaardistama nimeliselt inimesi, kes on juba alustanud Eestimaa mahamüümist moslemitele ja neegritele. [---]“ kirjutas Ojuland oma Facebooki lehel ja kutsub inimesi lisama nimekirja „Eestimaa mahamüüjaid“.

Riigiprokuratuuri kinnitusel puuduvad Ojulandi tegevuse osas alused kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad vaenu õhutamist, millega on kaasnenud raske tagajärg, või isiku poolt, kes on ka varem sellise süüteo sooritanud.

Pealtnäha habras Ojuland murrab tõetoa lahtisest uksest sisse nii, et pilpad taga ja osa betoonseina tükkideks varisenud. Enda raamatus „Eestlase saatus-2” (ilmus aastal 2008) avaldasin Eesti rahva reeturite tagasihoidliku nimekirja, kus üle 300 nime ja nende poolt korda saadetud teod. Vaatame, mida olen kirjutanud Ojulandi kohta:

  • Oli 1994. a. juulilepete ratifitseerimise poolt.

  • „Kui me Euroopa Liitu ei astu, siis ei saa me ka NATO-sse.”

  • Leplikkus ja Vene poole hoidmine Tšetšeenia asjus.

  • Salgas maha oma tagaselja antud allkirja kohustusel, mis pidi kaotama Eestis surmanuhtluse; valetasRiigikogu kõnetoolisnii Eesti juhtidele kui ka rahvale, et tema ei tea midagi.

  • Eesti–Vene piirileppe ratifitseerija.

  • Tegi ettepaneku, et Eesti–Vene piirileppe võiks sõlmida 2. veebruaril 2005. a. Tartus! (Tartu rahu aastapäeval!)

  • Laskis Riigikogu kantseleil maksta (ca 120 tuhat krooni) hotelliteenuste eest, mida ta tegelikult ei kasutanud. Hoidis hotellikohta tühjana nii „igaks juhuks”.

  • Juulis 1997.a. purjuspäi (0,4 promilli) autoroolis.

 

Nimekirja lõppu kirjutasin: „Nimekiri pole täielik, vaid hõlmab kõigest väikese osa eilsete ja tänaste avaliku elu tegelaste eestlusevaenulikest reeturlikest tegudest. Olen olnud pealiskaudne. Ehk leidub keegi, kes selle nimekirja lõpuni valmis teeb?”

Aastad on lennul läinud ja uut – täpsemat ja mahukamat – nimekirja Eestimaa äraandjatest pole keegi välja andnud. Ju on minu rumalal rahval õndsas teadmatuses tammudes lihtsam enda hukule vastu minna.

Milles aga seisneb Ojulandi ohtlikkus? Ojuland on teenekas, kõrgemast klassist, kuid kaasteeliste poolt parasjagu väljasuretatav poliitiline kameeleon (täna Paulus, homme Saulus). Kaastunnet ja/või imetlemist silmnähtavalt ootav ja nautiv, kuid samas julm, tundetu, valelik, kättemaksuhimuline ja ennastimetlev.

Näen läbi Ojulandi tegelikku taotlust: praegusel ajal langeb iga rahvuslik seeme üliviljakale paranoilisele pinnasele ja asub kohe vohama. Eesti rahvale ja tema tulevikule harva kasu tuues või üldjuhul suurt kahju tehes. Kõiksugu rahvuslike ullikeste ja ka Ojulandi külvatud seemned on lihtlabane kättemaks nii meie valitsejatele kui ka eesti rahvale tervikuna. Eesti ühiskond tuleks kõigepealt säärastest kiiresti vabastada.

Ühelt poolt tunnen südamest kaasa nendele rumalatele inimestele, kes kuidagimoodi veel on seotud Ojulandi juhitava Rahva Ühtsuse Erakonnaga. Teiselt poolt pole minu rahva rumalus haigus, vaid seisund, millesse inimesed ennast ise on viinud, ja siinjuures tuleb kaastunne kõrvale heita.

Põlgan sääraseid inimesi, ja neid jagub kõikidesse erakondadesse. Aktiivsed kanapäised kaasajooksikud, eneseteadlikud ja püüdlikud, kes mõne kena ja õige fraasi meelde jätnud ja levitavad neid, püüdes targa inimese muljet jätta. Vaatavad imetledes juhti ja püüavad teda kõiges matkida.

Kui see lugu suudab kasvõi mõnegi rumalukese targemaks teha ja targemalt käituma panna, võiksin peaaegu rahul olla. Rohkemat loota tänases hääbuvas Eestis oleks juba liiast ...

 

HEIKI KORTSPÄRN,  parteitu pensionärist patrioot

 

[fotomontaaži allkiri] Viimasel veerandsajandil on eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku kohta ilmunud üpris tähelepanuväärne hulk teabeküllaseid ja tunnetuslikke üllitisi. Siinkirjutajaltki on neid tulnud terve rida.





Viimati muudetud: 19.08.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail