Elektrienergia hind tuleks koheselt külmutada

Georg Pobul,      10. märts 2004


Monopoolset seisundit kasutav Eesti Energia kavatseb lõigata suurt kasumit nii kilovatt-tunni hinna kui ka kõigile tarbijatele sundkorras kõrge ampritasu kehtestamisega. See on sisuliselt löök allapoole vööd eriti olulisel momendil, kui Eesti astub Euroopa Liitu.
Euroopa Liitu astumisega kaasneb teatavasti toiduainete ja paljude teiste kaupade hinna tõus, mis seab raskesse olukorda vähekindlustatud elanikud nagu töötud, pensionärid, lasterikkad perekonnad jne. Nüüd lisandub veel elektrienergia hinna järsk tõus.
Elektrienergia hinna suurenemisel on veel teisi, mitte vähem olulisi negatiivseid mõjusid. Hinna tõus avaldab ebasoodsat mõju välisinvestoritele, kes orienteeruvad investeerimisel elektrienergia maksumusele ja palkade keskmisele tasemele vaadeldavas regioonis. Järsk elektrienergia hinna tõus toob paratamatult kaasa vajaduse suurendada keskmist töötasu ja pensione, et korvata inimeste ostujõu langemist. On selge, et investoritele muutub miljöö väheatraktiivseks ja nad loobuvad investeeringutest Eestis, see aga suurendab meile täiesti ebasobival ajal tööpuudust.

Kuivõrd põhjendatud ja välditav on Eesti Energia kavandatav elektrienergia hinna tõus praegusel kriitilisel ajal?
Üks võimalik lahenduse variant seisneks elektrienergia hinna külmutamises praegusele tasemele kaheks kuni neljaks aastaks. Kas see on võimalik? Kas me ei sea liigselt ohtu energiasüsteemi arengut ja soojusjõujaamade rekonstrueerimist? Kõik märgid ja hinnangud näitavad, et aruka tegevuse ning hea tahtmise juures on see täiesti võimalik.
Eesti Energia energeetilised ja majanduslikud näitajad on head, kasumid praeguste hindade juures soliidsed. Taheti isegi ära osta Leedu elektrivõrgud. Nüüd tuleb suunata olemasolevad vahendid Eesti majanduse huvides mõneks ajaks mõnevõrra teisiti, mis hiljem suurendab Eesti Energia kasumeid.
Eesti põlevkivijaamade rekonstrueerimiseks tuleb paluda abi Euroopa Liidult. Põlevkivijaamade keskkonna reostamise vähendamiseks seda abi ei keelata. Kindlasti aidatakse kõigiti kaasa ka soojuse ja elektrienergia kombineeritud tootmise laiemale rakendamisele. Samuti on algusjärgus tuuleenergia laialdasem kasutamine. Saartel ja rannikuvööndis on võimalik rajada tuuleelektrijaamu koguvõimsusega 250-400 MW. Ökoloogiliselt puhta tuuleenergia laialdase rakendamise tarvis Euroopa Liit raha ei keela. Tuuleelektrijaamad võimaldavad suurendada saarte elektrienergiaga varustamise töökindlust ning vähendada elektrienergia kadusid elektrivõrkudes.
Lisaks sellele avaneb võimalus hakata tuuleelektrijaamade ehitamisel kasutama kohalikku tööjõudu, vähendades sellega töötute arvu saartel ja rannarajoonides. Veelgi enam, tuuleelektrijaamade detailide tootmist võiks organiseerida Kirde-Eestis.

Millal oleks paras aeg elektrienergia hinna külmutamisest loobumiseks?

See võiks olla määratud hetkega, kui on välja ehitatud umbes 50-75% planeeritud soojuse ja elektrienergia koostootmise jaamadest ja tuuleelektrijaamadest. See olukord võib nähtavasti saabuda 2-4 aasta pärast.
Edaspidine elektrienergia hinnapoliitika tuleks rajada aga selliselt, et ampritasu oleks kasutusel ainult uusehitustel ja suurema võimsusega tarbijate puhul. Väiketarbijatele ei tuleks ampritasu üldse rakendada.
Energeetika optimeerimise probleemide lahendamisel moonutab ampritasu rahvamajanduse arendamise seisukohast õigete lahenduste leidmist. Energeetikal ja selle hinnapoliitikal on rahvamajanduse arendamisel oluline tähtsus. Optimaalsete ja arukate lahenduste leidmine ei ole lihtne ülesanne, seetõttu peaks nende küsimustega tegelema erapooletu institutsioon. Selleks on vaja taastada Eesti Energeetika Instituut, mis suudaks kompleksselt soovitada valitsusele ja Riigikogule õigeid lahendusi sõltumatult Eesti Energiast, mis lähtub sageli ainult oma asutuse kitsastest huvidest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)