Ardo Ojasalu peaks komisjonist taanduma

Ojasalu otsib teiste silmas pindu, aga oma silmas palki ei tee märkamagi. Nii eetilisest kui ka moraalsest aspektist lähtudes tuleb seada kahtluse alla Ojasalu sobivus mitte ainult juhtida, vaid ka osaleda  komisjoni töös.

Sots toetas rahva rahaga sotsist koolivenda

2008. aastal suunas sotsiaaldemokraat Tõnu Kõiv riigiettevõtte Eesti Posti tütarettevõtte Eesti Elektronposti juhatajana 1,65 miljonit krooni maksumaksja raha oma kunagise hea koolivenna, sotsiaaldemokraadist ärimehe Ardo Ojasalu eraettevõttesse QY Varahaldus.

Kõiv tegi seda salaja, varjates oma tegu kiivalt riigiettevõtte nõukogu eest.

2009. aastal toetas Kõiv veelkord maksumaksja rahaga oma erakonnakaaslase Ojasalu ja endise sotsi Viikbergi eraettevõtteid, aga nüüd juba 2,5 miljoni krooniga (Eesti Ekspress, 27. juuni 2013).

Minnes tagasi 2001. aastasse, kui üheks põletavaimaks teemaks oli Eesti Raudtee erastamine, leiame sealtki Ardo Ojasalu, kes oli tollal tuntud kui raudtee-ettevõtte nõukogu esimees ja kellel oli ses protsessis koos IRL-i tänase Tallinna linnapea kandidaadi Eerik-Niiles Krossi, Giovanni Sposato, Antonio Angotti jt kahtlaste tegelastega mängida ülioluline roll. Koos loodeti riigiraudtee erastamisel vahendustegevusega teenida 200-300 miljonit krooni (Postimees, 12. aprill 2001).

Muide, Ojasalu on olnud ministri nõunik, Eesti Raudtee peadirektori nõunik, Eesti Raudtee nõukogu esimees, valitsuse esindaja erastamisläbirääkimiste töögrupis ja maksuameti peadirektor. Ojasalu oli sunnitud erinevaist ameteist lahkuma, kui IRL-i minister Toivo Jürgenson sai teada, et Ojasalu teenib raudtee erastamise kahtlase asjaajamise eest 50 000 krooni kuus (Eesti Päevaleht, 23. aprill 2001).

Atonen võis tahtmatult üles näidata riigimehelikkust

Komisjon peaks kindlasti Tõnu Kõivu tegudele tähelepanu pöörama. Vastasel juhul juhtub nii, nagu ütles välja komisjonis Reformierakonda esindav liige Meelis Atonen, tsiteerin: „Ei saa nii, et kotime ainult mõnda erakonda, aga mõne asju ei tohi isegi arutada.“ (Eesti Ekspress, 27. juuni 2013)

Kuigi Atonen eitab Tõnu Kõivu valgustkartvate tegude lekitamist ajakirjandusse, siis kui ta oleks olnud Kõivu pahategude avaldaja, saaks üllataval kombel endise majandusministri  käitumist hoolimata motiividest kindlasti riigimehelikuks nimetada, sest aastaid mahavaikitud ja kinnimätsitud rahva raha raiskamised on lõpuks päevavalgele toodud.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kreenis sotside poole

Atonenil jt erakondi esindavatel komisjoni liikmetel ei ole poliitilise tasakaalu hoidmisel kerge, sest kahjuks on komisjon sotside poole kaldu. Lisaks erakondade esindajatele on komisjoni liige ka Kaarel Tarand, kelle väljaütlemistest ja seisukohavõttudest kumab selgelt  sotsi-lembus. Ei imestaks, kui Tarand valimistel sotside nimekirjas üles astub.

Igal juhul on hämmastav, et kõige ausama, puhtama ja õilsama partei tiitlile pretendeeriv Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole ise tulnud välja käiguga Ardo Ojasalu komisjonist taandada. Ei ole tegu ju lihtliikme, vaid esimehega. Sotsidel oleks mitu tublit kandidaati Ojasalu-suguse mehe asendamiseks, näiteks Jevgeni Ossinovski, Jaanus Tammets, Oksana Bugaitšuk-Kekelidze või Mihkel Pärnoja. Samahästi võiks Ojasalut komisjonis asendada  Kõiv, sest pole ju suurt vahet, kes keda uurib – ühed mustad mõlemad.

Sotside jutt, et kahtlane raha nende erakonda ei jõudnud, pole usutav, kuna mingisugust uurimist ei ole teostatud. Mida maksavad Kõivu või Ojasalu kinnitused, et parteile annetatu  on nende isiklik raha, kui meeste äritegevus on tihtipeale olnud pehmelt öeldes küsitava päritoluga. 

Mäletame, kuidas sotsid olid vihased JOKK-i vastased. Täna põhjendavad sotsid Ojasalu ja Kõivu käitumist üllatavalt just JOKK-iga.

Paistab, et sotsid on nüüd otsustanud kaotada oma puhtuse ja minna iseenda maine määrimise teed, astudes „räpaste“ erakondade sekka.

Jaga |