Endine linn, mis väärib paremat

JÜRI JÕGEVA,      16. jaanuar 2002


Nõmmekad ei nõustu olukorraga, kus Eesti pealinnas puudub haldusreformi kontseptsioon. Senine kogemus kinnitab, et võimu tsentraliseerimisel Vabaduse väljakule tuuakse ohvriks Nõmme huvid.

12. novembril täitus 75 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest. Seda tähtpäeva on ikka tähistatud ja nii seegi kord oli see päev paljudele nõmmelastele südamelähedane.
Täna on Nõmme üks kaheksast Tallinna linnaosast. Nõmme pindala on 28 ruutkilomeetrit ning elanike arvu poolest jääb Nõmme vaid väheke alla Pärnu linnale. Nõmme ajalugu ei ole pikk, see eest aga sündmusterohke.
Algselt Nikolai von Glehni poolt rajatud suvituskohast sai peagi alev ning seejärel 1926. aastal ka iseseisev linn. Nõmme linn likvideeriti okupatsioonivõimude poolt 1940.a. Nõmme liideti Tallinnaga ning kunagisest Ida-Euroopa ühest kauneimast väikelinnast oligi saanud Suur-Tallinna ääremaa. Seda ääremaa staatuse koormat on Nõmme kandnud tänini.
Nõmmel tegutseb 1908 aastast Nõmme Heakorra Selts. Seltsi üheks põhikirjajärgseks tegevuseks on täna Nõmmele linnaõiguste taastamine. Selle tegevusega on selts pälvinud nii poolehoidu, hukkamõistu kui ka iroonilist suhtumist. Millest siis selline mõtete mitmekesisus?
Põhjuseid tuleks otsida Tallinna haldusreformi suundadest. Suunad on olenenud aga sellest, mis meelt on olnud Tallinnas linnavõim. 1992 aastal alustati haldusreformi, mille aluseks sai Tallinnas 8 linnaosa moodustamine. Haldusreformi suunaks oli Tallinnas keskvõimu detsentraliseerimine ning järk-järguline andmine linnaosade pädevusse. Peeti õigeks demokraatlike põhimõtete rakendamist kohaliku omavalitsuse süsteemis.
1999 aastal aga leiti, et õige on vastupidine st võimu tsentraliseerimine ning toonane linnapea Jüri Mõis kavatses linnaosad koguni likvideerida. Selleks ajaks oli Nõmme linnaosas väljaarenenud omavalitsusele vajalikud struktuuriüksused. Tegutses Nõmme politsei, haridusvõrk, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenuste võrk, tervishoiu süsteem jne. Kahjuks tänaseks ei ole sellest säilinud suurt midagi. Olukorras, kui toimus kohaliku omavalitsuse struktuuride lammutamine ja võimu koondamine taas Vabaduse väljakule, ei saanud Nõmme Heakorra Selts jääda vaikivaks pealtvaatajaks. Nõmme Heakorra Seltsil oli toeks ajalooline kogemus, mis julgustas meid tõstma päevakorda taas Nõmme iseseisvumise idee. Viimasest sattusid aga paanikasse linnavõimud. Esineti sageli televisiooniekraanidel ja ajakirjanduse veergudel külvates nõmmelastele olematuid hirme, mis pidid kaasnema Nõmme iseseisvumisega.
Vaatamata sellele oli seltsi tegevus edukas kuna linnavalitsus peatas Tallinnas linnaosade täieliku likvideerimise ja Nõmme investeeringute kava täiendati oluliselt. Nõmme sai raha ujula ehitamiseks, Nõmme põhikooli renoveerimiseks jne. Nõmme Heakorra Selts on aktiivselt tegelenud nõmmelastele teistegi oluliste huvide kaitsel. Rahvakoosolekutel on arutatud Nõmme planeerimise küsimusi, Nõmme kanaliseerimise ja maamaksuga seonduvaid probleeme jne.
Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse ning Tallinna Linnavolikogu liikme Vilja Savisaare kaudu on nõmmelaste probleemid jõudnud eelnõudena ka volikogusse. Ometi ei saa nõustuda olukorraga kus Eesti pealinnas puudub haldusreformi kontseptsioon. Olukord, kus võimu tsentraliseerimise ideele tuuakse ohvriks kohalike elanike huvid ei ole vastuvõetav. Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse liikmena loodan näha Tallinnas edasist demokraatliku suunitlusega haldusreformi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)