Demokraatiat võib kasutada ka rahva ja riigi hävitamiseks

MAX KAUR ,  Tallinna linnavolikogu ilige

Moraalipoliitika rakendamine on puudulik - üksikute liikmesriikide huvid on tähtsamad kui Euroopa Liidu omad tervikuna. Suured liikmesriigid sisuliselt dikteerivad olukorda. See on väga tähtis mõistmaks, kuidas peab maailmapoliitikas käituma Eesti. Sest poliitikas on reaalsuse tundmaõppimise asemel soovmõtlemisega tegelemine hukatuslik.

Viimasel ajal püütakse lollitada just Eesti kodanikke, surudes neile peale, et Eestil kui väikeriigil on justkui mingi eriline missioon, mistõttu peame käituma irriteerivalt, reaalsusi eirates, tuues endale niiviisi kaela keerulisi majanduslikke ja poliitilisi hädasid.

Ei maksa alahinnata, et muu hulgas on ka manipuleerimine rahvusvahelisel areenil tüüpiline, näiteks võib mõne riigi eesmärgiks olla mõni väikeriik olulise suurriigiga tülli ajada. Ideaalselt sobib selleks jutt „väärtuspõhisest poliitikast". Nii võibki juhtuda, et mõni väikeriik jääb oma „väärtuspõhise poliitika" jutuga üksi, suisa isolatsiooni. Need, kes väikeriigi kavalasti lõksu ajasid, ajavad aga diktaatoriga ülikasulikku äri edasi ning naeravad pihku.

Samas peaks ka moraalipoliitika üleüldine printsiip olema, et ei tekitata kahju teisele riigile ja rahvale. Kindlasti tuleb arvestada ka riikide arengutasemega. Kui lugeda Eesti pressi, siis selle vastu eksitakse eriti rängalt.

Demokraatia edendamine Afganistanis pole ju erilisi tulemusi andnud. Läänelik demokraatia käib ikka käsikäes ühiskonna kompleksse arenguga, alates üleüldisest kirjaoskusest. Hüpped arenguetappe vahele jättes pole õnnestunud. Nõuda tuleks ikka eeskätt seal, kus on eeldusi, et demokraatia võiks õnnestuda. Ukraina ja Valgevene kindlasti kuuluvad siia ritta, Afganistan, Iraak ja Iraan mitte.

Soov arendada demokraatiat Saudi Araabias võib ju olla siiras. Sama siirad oldi Lõuna-Aafrika arengute toetamisel apartheidist vabanemisel 1990. aastate algul. Tänaseks räägime Lõuna-Aafrikast juba kui läbikukkunud riigist.

Kes vastutab? Miks ei taha vastutada need, kes lõuna-aafriklastele halba nõu andsid, eeskätt ameeriklased? Ning miks nende tänased nõuanded Saudi Araabiale paremad on?

Võitlus korruptsiooni vastu ja inimõiguste eest on loogiline. Aga kui Amnesty Internationali juht räägib, et kaitsev jihaad on õigustatud, siis on selge, et tänapäeva maailm ka inimõiguslaste tippesindajate näol on väärtuspõhisest poliitikast sama kaugel kui Päike Kuust. Ka Hitler jõudis võimule demokraatia abil.

Demokraatia ja inimõigused ei ole imevahendid selleks, et ühiskonnad oleks edukad. Demokraatiat ja inimõigusi võib vabalt kasutada selleks, et rahvast ja riiki hävitada. Demokraatia ja inimõigused eeldavad vastutust - vastutust nii inimestelt ja parteidelt kui ka rahvastelt.

Täna jälgime Liibüa ja Egiptuse rahva vaevusi. Diktaatori võib kukutada, kuid olulisem on, mis saab pärast seda. Ka Euroopa Liidul ja Eestil tuleb hakata sellele mõtlema, enne kui diktaator kukub.

KESKMÕTE: Poliitikas on reaalsuse tundmaõppimise asemel soovmõtlemine hukatuslik.

Jaga |