Kapitalismi ja individualismi lõpp. Mis edasi?

Isikliku elujärje halvenemise või töökaotuse läbi elanud inimesi ei huvita lääneriikides tooni andnud parempoolsete üldised põhjendused majandusolukorra halvenemise kohta. Meeleheites valijad võivad peagi hakata üha enam oma pilke suunama peibutavaid lubadusi pakkuvate tugevalt vasakpoolsete või äärmuslikumaid vaateid evivate kõnemeeste poole. Vasakpoolsete jaoks peaksid „viljad“ olema kõige küpsemad ilmselt 3–4 aasta pärast.

Et Lääs ei langeks poliitiliselt liiga äärmustesse, peaks ta hakkama uuesti toimima läbi tsentristlike ideede rakendamise. Puhastustule läbinud tsentristliku maailmavaate juurdumiseks on praegu soodne aeg. Oleks igati kahju, kui üha turbulentsemaks muutuvates oludes  tormaksid valijad kohe vasakäärmust  eelistama, keskteed vahele jättes. Minu jaoks on tsentrism ja sotsiaaldemokraatia olemuselt sarnased. Eestis esindab seda maailmavaadet ainsana Keskerakond.

Ajakiri „Dissent“ kirjeldab 2008. aasta kevadel Inglismaal Hertfordshire'is konverentsil esinenud Hollandi rahandusministri ja Tööpartei juhi Wouter Bosi vaateid artiklis „Kas Euroopa sotsiaaldemokraatial on tulevikku?“. Peaaegu aasta hiljem, tõsise globaalse majanduskriisi pöörises on muutumas üha kindlamaks tõsiasi, et tsentristlike ideede rakendamine saab olla ainsaks Läänele stabiilsust toovaks garantiiks.

Bos pidas tolle ettekande paar aastat pärast seda, kui oli oma parteiga Hollandi üldvalimistel valusalt lüüa saanud. Noorema põlvkonna sotsiaaldemokraatide ühe silmapaistvama esindaja usk oma maailmavaatesse võis tol hetkel olla suhteliselt ebakindel. Seda suurem motivatsioon oli tal heita kriitiline pilk tsentrismi jätkusuutlikkusele tulevikus.

Bos väljendas muret Euroopa ühiskondade üha mitmekesisemaks muutumise ja fragmenteerituse üle. See tendents tegi talle eriti tuska, sest sotside edu aluseks oli aastakümneid nende laiapõhjalisus ja kindel side kunagi ühiskondades tugevate töölisorganisatsioonidega (ametiühingud jm). Massiliste koondamiste tõttu ja töötleva tööstusega seotud paljude ametialade ümberkolimisel Aasiasse ei saa sotsid Euroopas  „sinikraedele“ enam toetuda samapalju kui varem. Sotsidel on üha raskem toimida tõeliste rahvaparteidena, sest erinevaid uskumusi ja vaateid esindavate  kildkondade hulk on märgatavalt suurenenud.

Bosi hinnangul on sotsiaaldemokraatidel aeg muutuda „vähem akadeemiliseks ja enam rahvalähedaseks“. Tema arvates peavad sotside poliitikas enam kõlama identiteeti, usaldust, osalus- ja turvatunnet sisaldavad komponendid. Sotside parteid on Euroopas läinud vabaturumajanduse, erainitsiatiivi, globaliseerumise ja lausisikuvabaduste tunnustamisega liiga kaugele.

Euroopa tsentristide traditsioonilised teemad – sotsiaalne õiglus, rahvusliku rikkuse mõistlik ümberjaotamine ja töövõtjate õiguste kaitse – tuleb Bosi arvates suurde poliitikasse tagasi tuua.

„Lisaks parteidele peame moderniseerima ka ühiskondi. See tähendab, et peame suutma edasi liikuda ilma kedagi maha jätmata,“ sõnas ta.

Ka Eesti ühiskonda vaevab üha enam omavahel vaenutsev kildkondlikkus. Seda Eestile kahjulikku nähtust püütakse meil üle lubjata demokraatia mõistega. Tegelikult peaksid tsentristid lisaks Bosi ideedele praegusel kriisiajastul hakkama võimendama autoriteetide mõjukamat rolli ühiskonnas.

Paraku on meil sõna autoriteet igasuguses tähenduses kasutamine muutunud negatiivseks. Ometi on näiteks loodus olnud rännumees Fred Jüssile terve tema elu omamoodi autoriteediks. Samuti meenub Jaan Krossi teose põhjal 1995. aastal ETV-s esietendunud „Wikmani poistes“ direktor Wikmani mänginud Mikk Mikiver. Koolidirektoril oli kindel käitumiskoodeks, ta oli range, ühiskondlikke autoriteete ja norme, mitte üksikisikuid järgiv tegelaskuju. Aeg oleks taas tõsta ausse säärased inimesed.

Näitena võiks kasutada ka Keskerakonda kui institutsiooni ja kindla maailmavaate esindust. Keskerakonna kritiseerijate traagika seisneb selles, et nad suhtuvad keskparteisse kui erinevate silmapaistvate indiviiide kogumisse ega võta teda kui institutsiooni. Elu on aga näidanud, et ühiskondlike autoriteetide „juurte“ ründajad on pigem alati ise murdnud oma hambad. On ju Keskerakond ikkagi Rahvarinde  kui siira rahvaalgatuse järeltulija. Seetõttu on tal sisemist vaimset jõudu tsentripoliitika rakendamisega meie riiki kriisist välja tuua märksa enam kui ühelgi teisel, äriprojektist alguse saanud erakonnal.

Praegune tihti näiline demokraatia Eestis tähendab tegelikult korralagedust. Ühiskondlike autoriteetide nõrgenemine ja selle kõrval isearenev rumaluse propageerimine ei ole meid teinud vabaks, vaid pannud käituma pigem enesehävituslikult. Tsentristliku maailmavaate laiem rakendumine suudaks hoida ühiskonda ühtsena, panna meid veel kord  tegutsema ühiste eesmärkide nimel.

 INDREK VEISERIK,  vaatleja

.

Jaga |