Nõustamine ei tohi olla mõnitamine

Sotsiaaltoetuste määramisel ei ole lubatud arvesse võtta fakti, et invaliid kulutab iga kuu tõhusa summa ravimite ostmiseks. Juhul kui kulutused ravimitele ületavad 6000 krooni aastas, on võimalik taotleda Haigekassalt ravimitoetust; väiksemate kulude korral toetust ei saa (selgitas Haigekassa). Seega - kui inimene ostab iga kuu ravimeid 500 krooni eest ja tema toimetulekupiir on 1000 krooni, siis mille eest ta veel toitu ostab? Igal lapsel on toimetulekupiir 800 krooni kuus. Kui laps haigestub ja vajab ravimeid 300-400 krooni eest, siis mille eest haigele lapsele süüa osta?Nendele küsimustele ükski sotsiaaltöötaja vastata ei osanud.

Toidu ümber tekkis meil pikem vaidlus. Lastekaitsespetsialist selgitas, et näljasele lapsele polegi vaja toitu, vaid NÕUSTAMIST!! Sotsiaaltöötaja peab lapsele kannatlikult selgitama, et lihasöömine pole üldse vajalik - laps võib väga hästi üles kasvada ainult jahutoidul. Vahelduseks võib kartuleid ka süüa. (Hea veel, et kartulikoori ei soovitanud!) Selline „loomakasvatuslik" jutt oli minu jaoks vapustav. Seapõrsaid on ju põlvest põlve söödetud jahu ja kartulitega, ning mis neil häda on - kasvavad kiiresti ja on rammusad pealegi!

Kui riigivõim tõesti olekski erakordselt jõhker ning  kehtestanuks Eesti Vabariigis kohustusliku taimetoitluse, ei tohiks lastekaitsespetsialist sellist ebainimlikkust ometi õigustama hakata! Arstid räägivad risti vastupidist juttu: kasvav laps peab ilmtingimata sööma täisväärtuslikku toitu ja taimetoitlus on lastel lubamatu. Siinkohal pole mõtet hakata üle kordama vitamiinide, mineraalainete ja valkude tähtsust, mida kasvav laps taimetoidust piisaval hulgal ei saa, aga mille vajalikkust selgitatakse lastele juba algkoolis ning millest see lastekaitsespetsialist pole midagi kuulnudki.

Tundsin huvi ka selle vastu, kui palju on Tamsalu vallas invaliididest üksikemasid, kes lapsi koolitavad. Sotsiaaltöötajad vastasid keerutamata, et seda nad ei tea.

Põhjuseks, miks invaliidi lapsed õpilaskodusse ei pääsenud, on valla rahapuudus. Kelle jaoks need õpilaskodud siis olemas on, kui tervest vallast ükski laps sinna ei pääse?

Eesti Vabariigi sotsiaalsüsteem vägivallatseb jultunult kõige tõrjutumate - invaliidide ja nende laste - kallal.

Masendav oli teada saada, et näljane laps vajab toidu asemel nõustamist. Ma ei suuda ette kujutada, kuidas lastekaitsespetsialist läheb nõustama haiget last, kelle emal pole raha lapsele toidu ostmiseks.

EEVI GEIDIK, pensionär, Assamalla, Lääne-Virumaa

[fototekst]  Eestis paraku juhtub, et lindudesse-loomadesse suhtutakse hoolivamalt kui inimestesse.

Jaga |