Mitt Romney saamas igivana prohvetluse täideviijaks?

Kui maailma avalikkus tunneb Obama tausta hästi, siis tema vastase, vabariiklaste presidendikandidaadi Romney ümber hõljub, eelkõige tänu tema kuulumisele mormoonide usulahku, palju salapära.

Romney ise ei soovi kommenteerida mormoonidega seotud legende ja ka ajakirjandus pöörab neile kahetsusväärselt vähe tähelepanu.

Samas on näiteks Romney kursusekaaslane Brigham Youngi ülikoolist Michael Moody, kellest nüüdseks on saanud mormooni kiriku kriitik, öelnud ühes intervjuus: "Meile õpetati nooruses, et USA on Tõotatud Maa ja mormoonid on Väljavalitud Rahvas. Ja nüüd on käes aeg, mil mormoonist liidril tuleb sisse juhatada Kristuse teine tulemine ja panna Washingtonis alus Jumala Kuningriigile."

Joseph Smithi veidrad nägemused

Mormooni kirik (Viimaste Päevade Pühade Jeesuse Kristuse Kirik) on 1830. aastal Joseph Smithi poolt Ameerika Ühendriikides rajatud kristlik usulahk, mis ei tunnista traditsioonilist kristlikku arusaama Jumala kolmainsusest.

Romney on hoolikalt vältinud mainimast, et mormoonide suurim prohvet Smith kandideeris sõltumatu „Jumala armee" ülempealikuna 1844. aastal USA presidendivalimistel. Smith taotles oma kampaanias USA valitsuse kukutamist ja mormoonliku teokraatia kehtestamist ning kuulutas, et kui USA Kongress ei nõustu tema nõudmistega, siis „valitsus kukub ja Jumal neab nad ära". Smith nägi USA presidendi ametikoha hõivamises mormooni kiriku missiooni, ennustades „ühe Suure ja Võimsa" esiletõusu, kes seab korda „Jumala majapidamise" ja hakkab USA-d valitsema. Paraku kustutas mõrvaribande peagi pärast Smithi riiklikke ambitsioone tema eluküünla.

Nüüd usuvad paljud mormoonid siiralt, et selleks „Suureks ja Võimsaks" saab Mitt Romney.

Smithi riiklikest ambitsioonidest kasvas välja mormoonide ringkonnis laialt levinud legend „valgest hobusest". Selle kohaselt jõuab kätte aeg, mil USA põhiseadus ripub juuksekarva otsas ja mormoonide preesterkond eesotsas oma liidriga kujuneb Ameerika päästjaks. Valge hobuse kujund pärineb piiblist - Johannese ilmutusraamatust, kus kõneldakse nelja värvi hobustest.

„Väljavalitu" Romney

Alates Mitt Romney sünnist 13. märtsil 1947 on poliitika ja religiooni omavaheline tugev seos mänginud ta elus ülitähtsat rolli. Tema isa, autotööstur George Romney, oli Michigani osariigi kuberner aastail 1963-1969. Oma ema poolt „imeliseks lapseks" kuulutatud Mitti ristis hea perekonnatuttav ja üks rikkamaid mormoone J. Willard Marriott, maailma ühe suurima hotellindus- ja toitlustusketi omanik.

1970. aastal kahises mormoonliku Brigham Youngi ülikooli kuuluv elitaarne Cougari klubi juttudest, et klubi presidendist Mitt Romneyst saab esimene USA mormoonlik president. „Kui mitte Mitt, siis kes veel?"- kõlas klubi tollane lipukiri.

Aastaid usuti, et väärikast ülikoolist sirgub liider, kes rajab mormoonidele tee Valgesse Majja ja viib seega ellu Joseph Smithi prohvetliku ennustuse.

Ja nüüd ongi mormoonid oma igipõlisele lootusele üha lähemale jõudmas. Võib vaid ette kujutada, milline elevus valitseb praegu nende ridades!

Romney ise eitab „valge hobuse" prohvetlust, väites, et see ei lähe kokku mormooni kiriku doktriinidega. Ometi on mitmed prominentsed mormoonid, näiteks tuntud raadio- ja telesaatejuht ning konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja ettevõtja Glenn Beck teinud juttu sellest teooriast.

Paljud Romney mormoonidest usuvennad on multimiljonärid. Mormoonide puhul pole kindlasti tegemist vaeste mustakuueliste palvevendadega nagu usklikke tavaliselt ette kujutatakse. Mormonism on algusest peale õhutanud majanduslikku õitsengut ja jõukust. Tänapäeval hõlmab mormoonide majandusimpeerium põllumajandust, kaevandusi, kinnisvaraäri, jaekaubandust, pangandust. Mormoone töötab USA-s kõikjal riiklikult ülitähtsatel ametikohtadel. Suuri investeeringuid on neil Las Vegases selle rajamisest alates.

Nõue, et iga mormoon peab maksma 10% oma varandusest kirikule, on teinud sellest ülijõuka institutsiooni.

Teokraatia ja USA

Samamoodi kui tema isa ja teised esivanemad on Mitt Romney tõusnud mormooni kirikus väga kõrgele positsioonile. Bostoni kõrgeima mormooniliidrina võib tema kohta kiriklikus hierarhias võrrelda katoliku kiriku kardinali omaga. Seega erineb Romney kardinaalselt näiteks USA esimesest katoliiklasest presidendist John F. Kennedyst, kellel puudus positsioon katoliku kiriku hierarhias.

Siinkirjutaja jaoks on Romney puhul kõige murettekitavam küsimus: kas ta vastavalt oma usulahule usub USA presidendi ametikoha olevat kõrgeima teokraatliku positsiooni riigis? Kui vastus on jaa ning Romneyst peaks saama USA president, siis seisavad jänkid silmitsi ilmselgelt segasevõitu tulevikuga.

Ameerika Ühendriikide rajajad George Washington, James Madison või Thomas Jefferson, kes kuulutasid isikuvabadusi, seisid vastu sellisele teokraatlikule kontseptsioonile, mida esindab mormooni kirik, kus alluvusvahekorrad on sama karmid nagu sõjaväes. Patriootide vere hinnaga rajatud USA-sse põgeneti selle riigi kujunemise algusaastatest alates Euroopas möllanud teokraatlike valitsejate ja kiriklike süsteemide eest, et kasutada Uue Maailma vabadust. Loodetavasti hoiab Romney presidendiks saades teokraatliku mormonismi poliitikast kindlalt lahus.

Ometi on Romney presidendikampaania algusest peale igal võimalusel kõrvale puigelnud religioossetel teemadel kõnelemisest, mis veelgi suurendab tema salapärasust. Kui mormoonide jaoks kujutab Romney „valget hobust", siis ülejäänud maailma jaoks on ta täielikult „must hobune". Teokraatlikust süsteemist välja kasvanud Romney presidentuur võib kujuneda ameeriklastele kahtlemata suureks väljakutseks.

INDREK VEISERIK

Allikad:

Vikipeedia.

Ajakirjaniku ja ajaloolase Sally Dentoni artikkel „Romney and the White Horse Prophecy". Ajakiri Salon 29. jaanuaril 2012.

[pildiallkiri]   SUUR KÜSIMÄRK: Kui maailma avalikkus tunneb Obama tausta hästi, siis tema vastase, vabariiklaste presidendikandidaadi Romney ümber hõljub, eelkõige tänu tema kuulumisele mormoonide usulahku, palju salapära.

Jaga |