Kaks presidenti korraga!?

TOOMAS ALATALU,      25. august 2004


Pätsi aja uurimine tuli aastakümneteks edasi lükata. Kuid pole mingit põhjust viivitada täpsustuste tegemisega tänase vabariigi algusaastate kajastamises. Põguski tutvumine 1992. aasta dokumentidega ei jäta kahtlust, et meil on kogu aeg olnud ikkagi vaid üks president ja ka üks peaminister korraga. Tasub meenutada.

Magnus Ilmjärve uurimus Pätsi rezhiimi tegudest ja tegemata jätmistest on vägev sõna küll, kui viimasel viiel aastal sõnapruukimist tsenseerinud ajalehed (alles nüüd lahkus üks peatsensoreist ametist) peavad vajalikuks alustada ühisrünnakut Pätsi rahulejätmise nimel.
Mõistagi oli see vaid juhus, et samasse aega langes vaidlus ühe värskest vabariigist loodud müüdi üle, milles ekspresident Lennart Meri esindab ühte ja vabariigi valitsus teist seisukohta. Ekspresidenti jõudis toetada tema vana kaastööline Trivimi Velliste ja meestel seisab selja taga ka Jaan Toomla koostatud teatmeteos "Valitud ja valitsenud" (Tallinn, 1999), mille väited on jõudnud mitmesse hilisemasse trükisessegi.

Vaidlus põhimõtteliste asjade üle
Nagu teada, käib vaidlus küllalt põhimõtteliste asjade üle, milles Eesti eksiilvalitsuse volituste lõpetamise "kuum" aeg – 6. oktoobril 1992. a (vabariigi valitsus) või 8. oktoobril 1992. a (L. Meri, T. Velliste, J. Toomla) – on vaid väike detail.
Mängus on märksa tõsisemad käigud ajalooga, näiteks järjepidevuse eitamine ENSV/EV Ülemnõukogu (1990–1992) ja VII Riigikogu (1992–1995) vahel, Ülemnõukogu poolt ametisse nimetatud Tiit Vähi valitsuse tunnustamine ja samal ajal iseseisvusele üleminekuperioodi väljakuulutanud ja iseseisvumise läbiviinud Edgar Savisaare valitsuse tunnustusest ilmajätmine. 12 aastat tagasi tipnesid need enda ajalukku ja teiste sealt välja kirjutamise mängud Arnold Rüütli sõna otseses mõttes väljaviskamisega nii Toompealt kui Kadriorust.
Kui Pätsi aja uurimine tuli aastakümneteks edasi lükata, siis pole mingit põhjust viivitada täpsustuste tegemisega tänase vabariigi algaastate kajastamises. Põguski tutvumine 1992. a dokumentidega ei jäta kahtlust, et meil on kogu aeg olnud ikkagi vaid üks president ja ka üks peaminister korraga. Tasub meenutada.

Meri ja Mark Riigikogus
Varsti pärast põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel pidas eksiilvalitsus 16. juulil 1992. a viimase istungi, deklareerimaks: "Eesti Vabariigi järjepidevuse markeerimiseks toimub vabariigi valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamine ja vabariigi presidendi ülesandeis peaministri ametist lahkumine samaaegselt uue põhiseaduse järgi demokraatlikult valitud Riigikogu kokkutulekuga ja vabariigi presidendi ametisse astumisega."
Nagu teada, tuli VII Riigikogu kokku 5. oktoobril 1992. a ja valis (n-ö selja taga) presidendiks Lennart Meri.
Järgmisel päeval, 6. oktoobril astus Meri Riigikogu ette ametivande lugemiseks, et kohe lahkuda. Märksa riigimehelikumalt käitus 7. oktoobril Riigikogusse tulnud eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ülesannetes hr Heinrich Mark, kes teatas oma volituste lõpetamisest (nii oli sõnastatud ka seda kajastav päevakorra punkt) ja leidis seejärel aega Riigikogu töö jälgimiseks.
Muide, Mark esines üleminekuperioodi lõpetamist kuulutava deklaratsiooni arutamise käigus. Stenogrammi järgi ütles Mark, et (uus) põhiseadus "on rakendatud Riigikogu valimise, vabariigi presidendi valimisega ja peatselt ka põhiseadusliku vabariigi valitsuse ametisse nimetamisega. Nüüd on vabariigi valitsusel eksiilis aeg oma tegevus lõpetada".
Järgnenud pressikonverentsil teatas ta volituste lõppemise aja – "eilsest alates ei eksisteeri enam eksiilvalitsust".

Kaks presidenti, kaks peaministrit?
Seega on kõik katsed kirjutada eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise ajaks 7. või 8. oktoober (H. Marki ja L. Meri neljasilmakohtumine Kadriorus) pehmelt öeldes arusaamatud, kui neis mitte näha kohe läbilöönud iha teha parlamentaarsest vabariigist presidentaalne vabariik.
Raamatus "Valitud ja valitsenud" on teinegi kergel käel käibele läinud presidentaalne fakt. Mart Laari valitsus alustas tegevust 21. oktoobril ja Tiit Vähi lõpetas 22. oktoobril, seega mitte ainult kaks presidenti, vaid ka kaks peaministrit korraga?! Tasub teada, et teatud seltskonnal oli toona probleeme kuhjaga, sest eksiilvalitsus jõudis veel septembri keskel lõhki minna ning oli olemas ka nn Nõmme valitsus. Härrade sebimine võttis parajalt kõhedaks suurpoliitikas uustulnuka Tiit Vähi, kes 5. oktoobril pidas Riigikogule tagasiastumise avaldust tehes vajalikuks märkida, et tema vastutusaeg on "30. jaanuarist 1992. a kuni selle momendini, mil ametisse astub uus valitsus".
Mängud väljaspool Toompead lõppesid 22. oktoobril, kui Lennart Meri ilmus teist korda Riigikokku, jälgimaks Mart Laari valitsuse ametivannet. Presidendi teravmeelse tähelepaneku järgi on "praegu, mõne minuti kestel, Eesti Vabariigil üheaegselt kaks valitsust. Mõne hetke pärast kirjutan alla käskkirjale Tiit Vähi juhitud valitsuse tagasiastumise kohta vastavalt põhiseaduse sätetele". Sestap jääb vaid üle imetleda, kuidas sellest paarist minutist tehti hiljem paar päeva.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)