Täpsustusi Olev Raju majandusanalüüsile

Paavo Palk,      23. juuli 2003


Olev Raju poolt 16. juunil Kesknädalas ilmunud artiklis "ELiga liitumine tõstab makse ja hindu" on mitmeid ebatäpsusi. Esiteks eelarvest. Meie sissemaksed on 880 miljonit kuni 1,37 miljardit krooni, mitte 1,7 miljardit, nagu märgib Raju. Samamoodi pole tõsi, nagu ei sätestaks liitumisleping Eestile Euroopa Sotsiaalfondist eraldatava raha määra. Vahemikus 2004-2006 on meile ette nähtud keskmiselt 360 miljonit krooni aastas. Põhjalikumat kommentaari vajab jutt maksutõusust. Väide, nagu tuleks ELis eranditult kõik kaubad ja teenused maksustada käibemaksuga, pole tõsi. Vastupidi, avalikes huvides on keelatud käibemaksustada hulga teenuseid ja kaupu - alates arstiabist ning lõpetades postiteenusega. Selle direktiivi ühildamiseks kaotab Eesti järgmisel aastal käibemaksu riigi või omavalitsuste alluvuses olevate asutuste kultuuriüritustelt ning Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio üritustelt, mil puudub äriline siht.
Eesti võiks ELis alandada oma käibemaksu üleüldse praeguselt 18 protsendilt 15 protsendile. Lisaks võiks vaid 5 protsendiga maksustada mitmesuguseid kaupu ja teenuseid, alates toiduainetest ja veevarustusest ning lõpetades spordiüritustega. Eesti ei plaani seda teha. Bensiini- ja tubakaaktsiisi tõusust saadud raha ei lähe ju Brüsselisse, vaid Eesti riigieelarvesse. See kaudsete maksude tõus aitab alandada otseseid makse. Koalitsioonileppe kohaselt suureneb maksuvaba sissetulek kuus praeguselt 800 kroonilt kuus 2000 kroonini ning tulumaks langeb 26 protsendilt 20 protsendini. Lõpetuseks sooviks meenutada, et erinevalt Olev Rajust ei ennusta majandusanalüüsiga tegelevate inimeste enamik ELi astumisel tööpuuduse tõusu. Vastupidi. KPMG audiitori poolt analüütikute hulgas läbi viidud küsitluse kohaselt on Eestis ELi kuuludes vahemikus 2005-2010 keskmine tööpuudus 9,5%, mitteliitumisel aga 10,8%.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)