Soomest on saanud eestlaste pagulaslaager

Soomest on saanud eestlaste pagulaslaager

Sisseränne Soomest Eestisse on intensiivistunud, väitis Eesti Panga ökonomist hiljuti mingile Eesti ajalehele. Tõendeid ta oma väitele ei toonud, ja ega ajakirjanikuhakatis neid tema käest ka küsinud. Bullshit, ehk eestipäraselt - pulli sitt, ütlen mina!

SAMI LOTILA

Eesti asja vaatleja Soomest

Ränne küll intensiivistub, aga hoopis vastupidises suunas. Eesti kodusõda alles kogub tuure, ja põgenikke tulvib Helsingi piirkonda ning ka ülejäänud Soome hetkel rohkem kui kunagi varem. Seda kinnitab statistika.

Eestist pärit laste arv lööb rekordeid

Minu Soome kodutänavas Helsingi Kamppis töötavad eestlasest juuksur ja kosmetoloog ja meditsiiniõde ja ehitajad. Seal lükkab oma lastekärusid korraga rohkem Eesti emasid kui ühelgi Tallinna kesklinna tänaval. Kamppi sotsiaalameti juures on hommikuti tihti rohkem eestlasi kui soomlasi.

Ka meie maja koristaja on Eestist. Pärisin tema käest, kuidas talle meeldib Soomes. Ütles, et väga, ja oma lapse pani ta soome kooli.

Helsingi piirkonna koolides sel sügisel alustanud Eestist pärit laste arv lõi kõik rekordid.

Eestil on üha suurem roll ka Soome meedias. Vaatasin dokumenti Soome vanglatest kodumaale üle viidud eestlastest, kes kirjeldasid, kuidas Eesti vanglates ja õiguskaitseorganites kehtib ehtne Nõukogude kord.

Eestis ei oma vangid mingit inimväärsust, muidugi, aga sarnaseid praktiliselt oma inimõigustest tühjaks riisutud inimgruppe on teisigi: puudega inimesed, vaimuhaiged, sõltlased, pikaajalised töötud ja ilmselgelt juba ka üliõpilased...

Soomes, muide, teenivad vangid rohkem raha kui Eesti vanglates valvurid.

Miks Eestis juba kord ei muutu?

Auväärne Eesti Panga ökonomist ei saa aru, miks Soome kolitakse ja miks siia jäädakse. Aga sellest ei saa aru ilmselt ka Eesti rahva enamus - kui nad sellest aru saaks, oleks kord Eestis juba muutunud.

Raha ehk palgad ja pensionid ja toetused on oluline osa inimväärsusest, aga mitte ainus. Nende suurus näitab, kas igast elanikust tõesti ja tõsiselt hoolitakse. Need näitavad, kas riik ja omavalitsused, aga ka ettevõtted, on ausad ja õiglased oma inimeste suhtes.

Euro-Eesti paradoks on, et rahast on tehtud Jumal ja seks ja filosoofia, aga majandus kukub kolinal, ja oma ostujõu poolest on eestlased juba Euroopa TOP-viies, tagantpoolt vaadates.

1990-ndatel oli Eesti kõige edukam Kesk- ja Ida-Euroopa riik. Nüüd on Eesti paigutatud samasse umbkasti Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Euro-Eestist on saanud Neuro-Eesti!

Eestis voolab raha välja, mitte sisse. Majanduspoliitika on ebaõnnestunud ja jätkab oma ebaõnnestumist niikaua, kuni riik ei julge kehtestada õiglast, modernset, euroopalikku maksusüsteemi. Eestlased vajavad progressiivset tulumaksumäära ja omavalitsused vajavad õigust koguda makse. Maksureform toob Eestisse rohkem kodanikuühiskonda, demokraatiat, jõukust - ühesõnaga, õnne.

Hoolitsemine tähendab ka ühiskonnas valitsevat võrdväärsust ehk seda, et meeste ja naiste, vanade ja noorte, heterode ja homode palgad on ühesuurused. See tähendab ka seda, et kõik hädavajalikud teenused on tagatud igal ajal ka ühiskonna nõrgematele.

Eestis see nii ei ole.

Eestis vaikiti maha rahvusvaheline uuring, mille järgi on Eesti võrdväärsuse edetabelis 60. kohal ehk tagapool Venemaad ja Lätit, aga ka näiteks Moldovat ja Zimbabwet. Soome ja teised Põhjamaad on muidugi selle edetabeli absoluutses tipus.

Paaritunnise sõidu ajal Tallinnast Helsingisse kasvab eestlase väärtus mitmekordseks nii rahaliselt kui ka vaimselt. Samuti kasvab tema eneseväärikus.

Soomes on eestlane julge

See eestlane on Soomes julge, kes liitub ametiühinguga, kaitseb oma õigusi ja ütleb kõva häälega välja, mida ta arvab Eesti juhtidest ja nende vormitud riigist, mis eksisteerib ainult tänu armuandidele ja purule, mida visatakse Eestile Lääne-Euroopast.

Soomes on inimesel luba olla... inimene kõikide oma vigade ja probleemidega, ning õigus olla enda üle uhke. Jah, ma tean: tänu ühele erakonnale paneb sõna "uhke" eestlased oma pükse märjaks naerma.

Tunne olla inimene ja aktsepteeritud sellisena, kui ta on, on midagi sellist, millest on raske loobuda, kui seda on korra tunnetatud.

Väljastpoolt vaataja saab aru, et Eesti on sõjas iseendaga. Eestit juhtiv klikk on sõjas rahva enamusega, tavainimestega, vaeste ja haigetega, ning relvadeks on kolmesajaeurosed miinimumpalgad, paarikümneeurosed toimetuleku- ja lastetoetused, puuduvad töötuabirahad, aga ka nälgivad lapsed, kibestunud õppurid ja lootuse kaotanud penskarid.

Eesti riik sõdib omaenda vaeste vastu, kelle vaesuses on ta ise süüdi.

Soomest on saanud eestlaste pagulaslaager, kus põgenejate töökust hinnatakse. Soome pakub turvatunnet. Tagasi rindele tahtjaid on vähe, kui ühtegi.

[esiletõste]    Eestlased vajavad progressiivset tulumaksumäära ja omavalitsused vajavad õigust koguda makse. Maksureform toob Eestisse rohkem kodanikuühiskonda, demokraatiat, jõukust - ühesõnaga, õnne.

Jaga |