Maal tasuks kokkuhoitud raha panna hoiu-laenuühistusse

MART SÕRG,      05. aprill 2006


Kuigi Hiina elanikkonna sissetulekud on viimasel ajal kasvanud ca 20% aastas, on nende tarbimine vähenenud ja suurenenud sissetulekud on paigutatud põhiliselt säästudesse. See on võimaldanud sellel riigil saavutada ülimalt kõrge investeerimistaseme (2004. aastal 44% SKP-st), mis omakorda on nende kiire majanduskasvu oluline tegur.

Eestil on hädavajalik saavutada kiire majanduskasv (üle 5% aastas) veel vähemalt lähema paari aastakümne jooksul. See aitaks meil vähendada ligi kahekordset elatustaseme lõhet Euroopa Liidu teiste liikmesriikide keskmisega võrreldes. Üks kiire majanduskasvu eeldusi oleks aktiivne investeerimistegevus kodumaiste säästude baasil. Selle peamiseks eeliseks on asjaolu, et investeeringuga saadud majanduse lisaprodukt jääb Eestisse. Välisinvesteeringutest saadud kasum veetakse osaliselt dividendidena Eestist välja või investeeritakse edasi teistele turgudele. 2004. aastal moodustas mitteresidentide Eestisse paigutatud kapitalilt ja tööjõult teenitud tulu juba 14,4 miljardit krooni. Võrrelduna
SKP-ga moodustab see 10,2%, ja see protsent lähiaastatel isegi kasvab.

Eestlased on hoiustamisel ettevaatlikud
Finantssektori areng Eestis on enam kui 15 aasta jooksul olnud tormiline ja läbinud kriise, kus märkimisväärne osa elanikkonnast kaotas kommertspankades hoiul olnud säästud või jäi ilma suurest osast selle vahetusväärsusest.
Selline areng on teinud elanikkonna ettevaatlikuks finantssektoris hoiustamise suhtes. Seda kinnitab ka jooksvate hoiuste suur osakaal panga deposiitides, mis on oluliselt kõrgem kasvõi Venemaaga võrreldes, kus põhiosa säästudest asub riigi garantiisid omavas Sberbankis. Venemaal oli 1. aprillil 2005 pangahoiustest üle aastase tähtajaga deposiitide osakaal üle 50% ja sellest üle kolmeaastase tähtajaga 23% kogu deposiitide jäägist. Samas oli ka deposiitide kasv kiire – aastail 2002–2004 keskmiselt 40% aastas. Eestis aga oli 30. novembri 2005. a. seisuga kommertspankades üle üheaastasi deposiite vaid 2,8% nende mahust. Kommertspankadesse paigutatud deposiitide kasv oli meie elanikel (2002.–2004. a) 41,2%; seega eraisikute deposiidid Eestis kasvavad kolm korda aeglasemalt kui Venemaal.
Otseseks tõestuseks pangandussektori usaldatavuse mõjust elanike säästukäitumisele näitavad varasemad pereuuringud. Näiteks Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti pere majandus 1999" selgub, et kui 1992. aastal arvas küsitletutest 31%, et tasub säästa, ja 19% leidis, et ei tasu säästa, siis 1998. aasta panganduskriisi tõttu oli optimistide arv langenud 17%-ni, aga pessimiste oli juba 51%.
Panganduskriisi raugemisega usk säästmise kasulikkusse on jällegi paranenud. Eesti Panga tellimusel viib EMOR alates 1998. aastast läbi Eesti leibkondade finantsmonitooringut. 2005. a. sügisel tehtud uuring näitab optimismi tõusu elanike finantskäitumises. Kahjuks kanaliseerus see optimism rohkem laenamise kui säästmise suunas (F-monitor, 2005:7). Nende perede osakaal, kes säästavad rahavarudesse, on stabiilselt 60% ringis (1999 – 61%, 2005 – 59%). Kuid säästmisvõimeliste inimeste osa on viimase kaheksa aastaga kasvanud 59%-lt 77%-ni elanikkonnast. Seega on järjest rohkem peresid, kes on võimelised säästma, aga ei näe selleks motiivi.
Teine murettekitav näitaja selles uuringus kinnitab, et nendest leibkondadest, kes säästavad rahalises vormis, hoiab 109 000 peret (19% elanikkonnast) oma sääste siiski kodus. Neid sääste ei saa riik ega ettevõtjad analoogiliselt finantsasutustesse paigutatud säästudega kuidagi kasutada.

Miks raha hoitakse kodus?
Ühest küljest on välisomanike käes olevatel kommertspankadel kerge saada odavat laenuressurssi rahvusvahelistelt rahaturgudelt. Nimelt kasvas viimase kahe aastaga (juunist 2003 juunini 2005) Eesti kommertspankade välisvõlg 2,3 korda ehk 28 miljardilt kroonilt 66 miljardile. Seetõttu on eestimaalastele pakutavad hoiuseintressid isegi tähtajalistel hoiustel allpool inflatsioonimäära.
TTÜ professor Väino Rajangu on välja arvutanud, et pangakontoris sularaha väljavõtmine maksab rohkem kui sama rahasumma aastane intress. Seetõttu tuleb tema hinnangul sukasääres hoidmine odavam.
Ent paljud pangahoiustajad ei saa üldsegi intresse. Kuigi Hansapangas jooksva hoiuse aastaintress on 0,20%, saab seda vaid siis, kui hoiuse keskmine jääk on üle 5000 krooni. 2005. aasta EMORi leibkonnauuringust selgub, et 39% sääste omavatel leibkondadel on säästu suurus 5000 krooni või alla selle (F-monitor, 2005:16). See muidugi pärsib säästmist.
Teiseks raha kodus hoidmise põhjuseks võib olla pangakontorite hõredus maapiirkondades, mistõttu raha pankaviimine ja hilisem väljavõtmine tekitab säästjale sõidukulude tõttu isegi lisakulutusi.

Väljapääsu pakuvad hoiu-laenuühistud
Esiteks on nad inimestele lähemal ja pakuvad üldjuhul intressi, mis ületab inflatsioonitaseme. Senini ei ole Eestis hoiused HLÜ-dest ka pankrottide tagajärjel kaotsi läinud. Hiina, millest oli ülalpool juttu, on tunnetanud kohalike kooperatiivsete laenuasutuste tähtsust maapiirkondade sotsiaalsel arendamisel – seal on seal ühistuliste krediidiasutuste arengut püüdnud soodustada.
Näiteks lubatakse neil alates 2002. aastast riikliku intressimääraga võrreldes kasutada 50% kõrgemat laenuintressi (kommertspankadel lubatakse 30% üle riikliku määra). Seetõttu oli Hiinas 2002. aasta lõpuks 35.544 maa-krediidikooperatiivi, milles hoiti 12% kogu riigi deposiitidest, kusjuures 2002. aastaks oli deposiitide summa neis viimase 10 aastaga kasvanud 5,7 korda. Võrdluseks võib tuua, et Hiina eraaktsiapankades oli 2002. aasta lõpul 13% kõikidest deposiitidest. Järelikult Hiinas on hoiusesummad eraaktsiapankades ja laenukooperatiivides üsna võrdsed. Eestis aga moodustavad HLÜ-hoiused marginaalse summa pangahoiustega võrreldes.
Eestis on säästmise ergutamise kasutamata võimaluseks olemas rahvuslikul kapitalil baseeruvad hoiu-laenuühistud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)