Kapitaalremont Eesti majanduses

Kuna aga majandus puudutab ühel või teisel moel meid kõiki ning just sealt tulenevad paljude tagasilöökide ja ebaõnnestumiste põhjused, siis on oluline mõista, mida kapitaalremont majanduses ikkagi tähendab ja mida meile kõigile kaasa toob. Mida pidas Savisaar ikkagi tõenäoliselt silmas, kui sellise väljakutse õhku viskas?

Kosmeetika ei aita

Lihtlabased kosmeetilised muudatused Eesti tänast majandust suurt ei aita. Samuti, nagu pole kasu ka rahva ajupesust ja üldisest demagoogiast, mille raames poliitikud saadavad pressiteateid, korraldavad konverentse, õelutsevad konkurentide kallal jne. Vajalikud lahendused peavad olema reaalsed, majanduse toimemehhanismidesse reaalselt sekkuvad, jõulised ning loomulikult töötama õiges suunas. Seda kõike veel selliselt, et ei suureneks ettevõtjatel juba niigi „üle visanud” majanduskeskkonna reguleeritus või tiheneks kõiki majanduses osalejaid niigi lõplikult närvi ajanud ametkondlik kontrollimine.

Ja see pole veel kõik. Arvesse tuleb võtta väga erinevate majandusorganisatsioonide sageli vastandlikke huvisid ja suuta need sõbralikult suunata meie riigi arengusse. Pole just kerge ülesanne. Siit ka nimetus – kapitaalremont.

Pangad ei anna sotsiaalabi ega teosta regionaalpoliitikat

Majandus koosneb valdkondadest. Näiteks on üheks oluliseks ja samas poliitikute poolt palju kritiseeritud majandusharuks pangandus. Pangad tõstavad hoogsalt teenuste hindu ja kipuvad maapiirkondade inimesi teenustest ilma jätma. Pangad ei ole sotsiaalabi andmise ega regionaalpoliitika elluviimise asutused, nad on äriettevõtted. Samas meeldib pankadele väga riigi abil neile suunatud pensionirahaga majandamine ning avaliku sektori asutuste eelarvete hoidmine. Kapitaalremondi vajadus selles sektoris on ilmselge.

Pangad on viimastel aastatel pidanud toime tulema väga kiirelt ja olulisel määral kasvava rahvusvahelistest nõuetest tuleneva regulatiivse koormusega. See on kulukas, ja tulenevalt sellest on pangad läinud teenusehindade tõstmise teed. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Eesti on veel senimaani suhteliselt hästi pääsenud. Pangandus on ühiskonnas endiselt vajalik, kuid see valdkond on lihtsalt muutumas kallimaks, ja seda mitte pankurite pahatahtlikkuse või kasumiahnuse tõttu.

Eesti väikese ostujõuga rahvale on iga täiendav euro pangakuludes suureks negatiivseks hoobiks. Siit tulebki välja probleemi keerukus. Ühelt poolt peavad pangad suutma ellu jääda, kuid teiselt poolt peavad inimesed saama teenuseid vastavalt oma ostujõule. Kui meie ühiskond muutub pikapeale jõukamaks, siis on võimalik ka kalleid teenuseid osta, ja probleemi poleks, kuid senimaani peab tõsiselt mõtlema.

Panku ei pea sulgema

Keskerakond kindlasti ei arva, et kommertspangandus peaks Eestist kaduma ja välismaine panus meie finantssektorisse on halb. Samas tuleb toetada ühistupanganduse teket ja hoiu-laenuühistute arengut. Rohelist tuld vajavad kõik innovatiivsed finantslahendused, mis toovad klientidele lisaväärtust ja võimaldavad kuulefektiivselt finantsküsimusi lahendada. Seega majanduspoliitiliste lahenduste hulk finantssektori edasise sujuva arengu tagamisel pole väike ja need ei ole lihtsakoelised, kuna eesmärgiks on kõigile turuosalistele võimaluste tagamine, ning ka parimad lahendused klientidele. Sellise töö kapitaalremondiks nimetamine ei ole sugugi ülemäärane võimendus.

Sellesarnane majanduspoliitiline umbsõlm vaatab vastu ettevõtjate ja töötajate suhetest. Töötajad tahavad palgatõusu ja rohkem töökohti, ettevõtjad soovivad töötajate suuremat tootlikkust, samuti kannatlikkust kõrgema töötasu nõudmisel. Majanduspoliitiline kiirlahendus ei saa siinkohal olla see, et seadusandlikult maksude või muude regulatsioonide kaudu võtta töötajatele laiali jagamiseks ettevõtjatelt viimane varanatuke, lõpetada seeläbi ettevõtlussektori investeeringud tulevikku, viia ühiskonnast välja viimne kui ettevõtjalik riskisoov ning pikemas perspektiivis sulgeda enamike firmade uksed.

Selliste jõuvõtete abil võib teatud lühikeseks perioodiks saavutada töötajate heaolu hüppelise kasvu, kuid peale selle perioodi lõppemist (kui ettevõtjate reservid on läbi löödud), peavad kõik (kaasa arvatud endised ettevõtjad ise) endale uut töökohta otsima hakkama. Siis tõenäoliselt juba välismaalt.

Töötajate olukord vajab parandamist inimeste Eestist lahkumise peatamiseks. Sama on ettevõtjate puhul. Ka keskmine ettevõtja ei ole rikas ega Euroopa mõistes tugevalt konkurentsivõimeline. Lihtsakoeline lahendus, et võtan ühelt grupilt ja annan teisele, lihtsalt ei tööta, ning kui see, hambad ristis, ikkagi läbi pressida, siis oleme varsti veelgi halvema seisu ees. Jällegi, vaja on märksa paljutahulisemat ja mitmekülgsemat lahendust, kui tänases Eestis üldse arutelu all on olnud. Vaja on luua majanduspoliitiline taustsüsteem, kus võidaksid nii töötajad kui ka ettevõtjad, ning nad võidaksid siis, kui teeksid koostööd ja töötaksid ühiste eesmärkide poole. Jällegi majandusliku kapitaalremondi tase.

Jõukust pole vaja nivelleerida, vaid luua

Olukord ei ole üldsegi mitte kergem, kui analüüsida väljavaateid keskklassi tekkeks Eestis ja üldiseks jõukuse kasvuks meie ühiskonnas. Ühelt poolt võib aeg-ajalt lugeda positiivset statistikat meie keskmise palga tõusust, kuid teiselt poolt millegipärast üha rohkemad pered ei tule enam oma kulutuste katmisega toime. Kui sellele kõigele lisanduvad veel kõrgel tasemel nii Euroopast kui ka Eestist saabuvad hoiatused, et Eesti palgad kasvavad liiga kiiresti, siis teeb see inimesed kohati päris nõutuks. Kas aitab siin „maksurevolutsioon” või on imelahendus peidus astmelises tulumaksus? Mis suurendaks jõukust ja alandaks kulutusi?

Astmeline tulumaks ei ole majanduspoliitilise meetmena loomulikult saatanast ja on teatud kontekstis kindlasti vajalik, kuid selle rakendamine peab olema mõistusepärane. See tähendab, mitte jõukust vaesuseks nivelleeriv, vaid ühtlase heaolu kasvule kaasa aitav. Tänases Eestis on enamik neid, kes peaksid astmelise tulumaksu kaudu võitma ja oma elatustaset parandama, kuid suhteliselt vähe neid, kellelt kõik see enamiku rahva elatustaseme tõusuks vajalik raha ära võtta. Poliitiline hüüdlause, et „niipea, kui astmeline tulumaks kehtima hakkab, muutub enamik meie ühiskonnast palju rikkamaks” ei tule täna lihtsalt elementaarmatemaatiliselt välja.

Seega oleme jällegi keeruka majanduspoliitilise umbsõlme ees: kuidas mitte konfiskeerida inimeste raske tööga kogutud jõukust, kuid ikkagi tagada hea elatustase ja suurenev ostujõud enamikule meie ühiskonna liikmetele? Järelikult ei saa siin keskklassi loodud mitte lihtsakoelise maksueelnõuga, vaid vajame süsteemset, põhjalikku ja paljusid tahke arvesse võtvat kapitaalremonti.

Siitkaudu jõuame maksusüsteemi rollini üldiselt. Maksude üle diskuteerimine on oluline ja selles vallas aset leidvad muudatused puudutavad meid kõiki. Maksudel on tõesti suur roll meie ühiskonna suunamisel. Samas tänast majandussumbumist ainuüksi maksulahendustega ei ravi. Võime süvenevat vaesust maksustada otseselt või kaudselt, jagada seda ringi ühel või teisel viisil, kuid see ei too rikkust. Reaalsete lahenduste saamiseks peame astuma samme maksuraamistikus sahmerdamisest kaugemale, ehk jällegi jõudma kapitaalremondi tasandini.

Savisaar liigub käsikäes IMF-iga

Nii, nagu peame lahenduste leidmiseks astuma väljapoole maksuraamistikust, nii peame ka välismajanduspoliitikas võtma ette julgeid samme. Savisaare kongressikõnest kõlas läbi vajadus pääseda ligi Euraasia turgudele. See ei ole jällegi lihtne ülesanne, kuid tuleb lahendada, sest vastasel korral võib Eesti kiirelt saabuvast majanduslikust paranemisest vaid unistada.

Oluline on rõhutada, et päev pärast Savisaare kongressikõnet teatas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et lisas Hiina jüaani maailma reservvaluutade hulka. IMF hindab Euraasia majanduspiirkonna tähtsuse tõusu, ja Savisaar hindab seda. Mõlemad mõistavad, kust tuleb maailmamajanduse edasine kasv ning millist piirkonda ei saa ega tohi enam tulevikus ignoreerida, kui vähegi tahad majanduslikult toime tulla. Savisaar liigub käsikäes IMF-iga ja just sellist juhtimist on Eesti majandusele täna vaja, samuti ka kapitaalset suunamuutust ja õige kursi kehtestamist.

 Näiteid, mida tähendaks kapitaalremont majanduses ja kuhu Savisaar lahenduste teraviku juhiks, võiks palju tuua. Samas on ka toodud näidete põhjal selge, kuhu Savisaare juhitud majanduspoliitika meie majanduse suunaks ning milliseid väljakutseid peaks see ületama.

 Ühtlasi näitab ülaltoodu, et Keskerakonna kongress tegi vähemalt majanduse seisukohalt hea valiku, kui pikendas Savisaare erakonnajuhi mandaati. Analoogilise sammu peab nüüd tegema ka Eesti poliitika tervikuna.

[esiletõsted:]

Lihtsakoeline lahendus, et võtan ühelt grupilt ja annan teisele, lihtsalt ei tööta. Ning kui see, hambad ristis, ikkagi läbi pressida, siis oleme varsti veelgi halvema seisu ees.

 Keskerakonna kongress tegi vähemalt majanduse seisukohalt hea valiku, kui pikendas Savisaare erakonnajuhi mandaati.

 [pildiallkiri:] OOTUSED: Töötajad tahavad palgatõusu ja rohkem töökohti, ettevõtjad soovivad töötajate suuremat tootlikkust, samuti kannatlikkust kõrgema töötasu nõudmisel. Pildil: Kalevi kommivabrik valmistub jõuludeks. Foto Scanpix

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

Jaga |