Kuidas korraldada riigivara kaitset ebakompetentsuse eest

 Oleks aeg riigifirmade juhtimise ja ka riigivara kasutamise efektiivsuse tõhustamiseks teha seadusandlusse täiendusi. Luua tuleks uue täiendava riigiressursi ja riigivara KAITSE mõiste. Et riigivara kaitsmist teostada, on esimese abinõuna vaja riigivara- ja ressursikaitse seadust. Seda seadust on vaja maavarade targa kasutamise eesmärgil ja just eelkõige meie RIIGI hüvanguks.

Täidesaatvaks organiks sobiks näiteks riigivara kaitse amet. Küllap tuleks siis defineerida ka selline mõiste nagu ressursi kasutamise efektiivsus.

Valed otsused lähevad kalliks maksma

Valed otsused energeetikas lähevad riigile kalliks maksma. Me ju teame, et kui paneme kingsepa kokaks, on restoran pankrotis.

Nii on juhtunud aktsiaseltsiga Eesti Energia, kus oma ala ekspertide asemel on firmat juhtinud raamatupidajad, juristid ja finantsistid, kes ei omanud piisavaid teadmisi ei põlevkivikeemiast ega energeetikast. Selline asjatundmatus on viinud firma keerulisse finantsmajanduslikku seisu.

Probleemid energeetikas ei tekkinud üleöö. Need on peegeldus energeetikat puudutanud valede otsuste ja investeeringute summast, mis on suuresti sõltunud energeetikat juhtivate inimeste ebakompetentsusest.

Eestile on iseloomulik põlevkivienergeetika, elektri ja põlevkiviõli tootmine, mida on juhitud riiklike energiamajanduse ja põlevkivitööstuse arengukavade järgi. Arengukavu on tugevalt mõjutanud tootjate surve – vananenud, keskkonda saastava ja ebaefektiivse tehnoloogiaga õlitootmise kasuks.

Täna langevate naftahindade taustal on arengukavade realiseerimine sel viisil suure küsimärgi all. Õlitootjad ei ole siiani huvi tundnud nüüdisaegsete tahkekütusetehnoloogiate arendamise vastu, et minna üle ressurssi efektiivselt kasutavale tehnoloogiale, kus võrreldes olemasolevaga on põlevkivi väärindusaste ligi kaks korda kõrgem ning kahjulike heitmete osa kaks korda väiksem.

Raha lendab tuulde

Nii on AS Eesti Energia püüdlused alustada õli tootmist vananenud Enefit 280 tehnoloogiaga osutunud Eestis, Utah’s ja Jordaanias pelgalt maksumaksja raha tuulde pildumiseks. Miks on riik lasknud raharessurssi utoopilistes välisprojektides ebaefektiivselt kasutada, kui oli ette teada, et Utah’s ega ka Jordaanias õlitootmine olemasoleva tehnoloogiaga võimalik ei ole?

Vaatamata sellele koostati 2010. aastal Jordaania Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel suurejooneline koostöömemorandum õlitööstuse ja elektrijaama ehitamiseks. Kohal viibis Eesti Vabariigi president. Suurejooneline plaan rajada õlitööstus 50 tuhande barreli tootmiseks päevas jooksis tühja.

Antud hetkel on päevakohased küsimused:

* Millised on AS Eesti Energia kohustused Jordaania ees?

* Kui suure osa moodustavad Eesti Energia investeeringud Jordaania elektrijaama ehitusse (ilmselgelt ei õnnestu vähendada Eesti Energia 65-protsendist omaosalust Attarat Power Company’s)?

* Miks üldse peab üks Eesti riigiettevõte tagama Jordaaniale elektri varustuskindluse?

Valupunktideks on meil riigifirmade juhtide vastutuse puudumine nii nõukogu kui ka juhatuse tasemel. Siiani ei ole Eesti Energia üldkoosolek rahandusministri näol näinud vajadust läbi viia põhjalik audit selgitamaks, kuidas oli võimalik riigifirmale tekitada kahju kümnetes ja sadades miljonites eurodes ning kes on neis kahjumlikes tehingutes vastutavad isikud.

Endise AS Eesti Energia juhi Sandor Liive juhtimisel tuulde jooksnud mitmemiljonilised investeeringuid on suurel määral nõrgestanud ettevõtte finantsmajanduslikku tervist ja mainet. Usalduse taastamiseks selle riigifirma vastu on vaja sõltumatut ekspertiisi näitamaks, miks ja kelle huvides pidi üks riigifirma ellu viima võimatuid ulmelisi plaane ja kulutama nii palju raha nii Eestis ja Utah’s kui ka Jordaanias. Oli ju ette teada, et kasutatav utmistehnoloogia ei võimalda konkurentsivõimeliselt kvaliteetset toodangut toota. Aastal 2014 oli AS Eesti Energia sunnitud võtma täiendavat laenu 112 miljonit eurot ning samas maksma riigile 92 miljonit eurot dividende.

Keeruline aeg Eesti Energias jätkub

Ilmselt algab järgmine keeruline aeg AS Eesti Energia jaoks siis, kui uus 700 MW merekaabel Leedu ja Rootsi vahel toob odava Skandinaavia elektri Leetu. Siis kerkib küsimus, kellele põlevkivielektrit müüakse.

AS Eesti Energia ei näe vajadust optimeerida erinevate elektritootjate vahelist tootmisrežiimi selgitamaks välja põlevkivi erikulu jätkuva kasvu ja vähendamaks võimalikke kulusid. Eestil ei ole valikuid, kas konkureerida ühtsel Põhjamaa elektriturul ning võimalusel müüa ka Venemaale. Ilmselt oleks valitsusel vaja pöörduda Euroopa Komisjoni poole ja paluda soodustusi, kuna meil ei ole alternatiivi põlevkivielektrile ning siin ei maksa roheliste ega tuulemeeste hõisked “Lähme üle taastuvenergeetikale!“. Palun tehke konkreetsed ettepanekud-hõisked, millisel viisil me siis läheme üle taastuvenergeetikale.

Hea küsimus oleks „Armeenia raadiole“: mis vahet on istumisel Ameerika Ühendriikides ja Eesti Vabariigis? Vastus kõlaks, et Ühendriikide tuntud energeetikafirma Enron juhid pandi lihtsalt vangi firma põhjalaskmise eest, Eestis aga istus peale ebamõistlikke investeeringuid Sandor Liive 12 kuud AS Eesti Energia palgal 12 500 eurot kuus edasi.

Riigiettevõte peab tootma riigile raha

Eesti Energia eesmärk on teha oma omanikule, kelleks on Eesti riik, raha. Ta peab Eesti riigile tooma võimalikke dividende. Senised aastad on olnud positiivsed – kasu on toodud.

Aga aastatega on olukord muutunud. Võimalike negatiivsete otsuste tõttu siseriiklikesse ja välisprojektidesse on varade väärtus kahanenud ning kaasa toonud väljamakstava dividenditulu võimaliku vähenemise.

On võetud liiga suuri äririske, mistõttu ettevõtte väärtus on langenud. Siin on vaja mõelda ka sellele, kuidas saaks ettevõtte väärtust suurendada majandussituatsioonis, kus maailmaturul jätkab langemist nafta hind.

Kriitiliselt oleks vaja üle vaadata varad, millel puudub väärtuslik majandustegevus, ja veenduda, kas neid on hetkel üldse võimalik realiseerida.

Juhul kui jätkub senine varade allahindamise trend, on Rahandusministeerium varsti dilemma ees, et AS Eesti Energial puuduvad varad ja äriühing muutub oma kahjumliku majandustegevuse tõttu väärtusetuks ning sellist äritegevust jätkates peatselt ka maksejõuetuks.

[esiletõsted]

Valupunktideks on meil riigifirmade juhtide vastutuse puudumine nii nõukogu kui ka juhatuse tasemel. Siiani ei ole Eesti Energia üldkoosolek rahandusministri näol näinud vajadust läbi viia põhjalik audit selgitamaks, kuidas oli võimalik riigifirmale tekitada kahju kümnetes ja sadades miljonites eurodes ning kes on neis kahjumlikes tehingutes vastutavad isikud.

Valitsusel on vaja pöörduda Euroopa Komisjoni poole ja paluda soodustusi, kuna meil ei ole alternatiivi põlevkivielektrile ning siin ei maksa roheliste ega tuulemeeste hõisked „Lähme üle taastuvenergeetikale!“.

OLAV KIVIRAND, Lilleküla Selts

Jaga |