Jens Raevald: Üliõpilaspoliitika aitab leida elus õige koha

Foto: Meelis Tomson

Jens on pärit Jõgevalt. Ta sai ülikooli sisse akadeemilise testi alusel, mis on väga kõva sõna -  õigesti vastamine üle 80% annab tudengikandidaadile õiguse mitte lihtsalt ülikooli sisse saada, vaid ka valida ükskõik missugune eriala.

Jens valis õigusteaduskonna, sest loodab, et seal õpitu pakub tulevikus rohkem võimalusi kui mõni kitsam eriala, näiteks ajalugu või geograafia.

Jens Raevald on Keskerakonna liige. Ta püüab üliõpilaspoliitikasse tuua natuke laiemat ilmavaadet kui noorte seas laialt levinud lausoptimistlik „kõik-on-nii-hästi"-suhtumine.

Loe Jens Raevaldi vastuseid Kesknädala küsimustele lk 4-5 !

Jens Raevald: Üliõpilaspoliitika aitab leida elus õige koha

1. ENDAST. Palun esita lühidalt oma senine CV: kus sündisid ja õppisid; paar sõna vanemate, perekonna, mõne hea õpetaja või mõjutaja kohta.

Sündisin 1987. aasta külmal talvel (väljas oli -35°C) Jõgeval, kus olen elanud peaaegu kogu elu. Õppisin Jõgeva Gümnaasiumis. Isa poolt on neli põlve (kaugemale ei tea) ehitajaid. Ema on tegutsenud koka ja kinnisvaramaaklerina, nüüd on ta vanadekodu direktor. Mõlemad vanemad on samuti sündinud Jõgeval.

Kooliajal meeldisid enim geograafia ja ajalugu. Geograafiahuvi põhjendan sellega, et vanaisa oli koju ostnud palju maakaarte, mida ennastunustavalt lappasin. Ajaloopisik algas nõukogudeaegseist õpikuist, mida kapisügavustest välja sikutada õnnestus (esimese andis vist küll ema kätte). Võin siiani rääkida hererode ülestõusust Edela-Aafrikas ja sipoide mässust Indias, 1848. aasta mässulisest Euroopast ning muudest asjadest, mis tänasest kooliajaloost välja on jäänud seoses rõhuasetuste muutustega (mitte et tänapäevast ainet halvemaks peaksin).

2. ÜLIKOOL. Miks just Tartu Ülikool? Mis eriala? Kellena näed end tulevikus? Miks Sa ei läinud välismaale, või kavatsed seda teha tulevikus?

Sain tänu akadeemilisele testile valida Tartu Ülikoolis endale ükskõik millisel erialal tasuta koha. Tartu oli loogiline valik koduläheduse tõttu. Valisin õiguse, sest sinna oleks olnud väga raske muudmoodi saada, ning lõpetamisel on kergem tööd ja leiba leida kui ajaloo- või geograafiaharidusega.

Välismaad pole kunagi kaalunud, sest mis asendaks kaunist emakeelt?

3. KÕRGHARIDUS. Palun anna lühike hinnang Eesti kõrgharidusmaastikule: mis on probleemid, mida Sinu arust riik saaks teha üliõpilaste olukorra parandamiseks, s.t riigi enda eduks? Mis on valusaimad kohad? Mis ettepanekuid tudengid ise teevad?

Kõrgharidus on kaubastunud ning hariduse andmiselgi loetakse kõigepealt raha. Eks ikka sellepärast, et raha kõigele ei jagu. Nii ei ole Eestis üldist tasuta kõrgharidust, sest seda ei jaksaks riik ülal pidada, ega ka üldist tasulist kõrgharidust, sest pole nõnda palju õpilasi, kel oleks raha ülikooli astuda. Oleme ka Eesti Üliõpilasliidu  raames leidnud, et Eestis on tudengi õiguslik seisund ebamäärane: vanematel ülalpidamiskohustust justkui poleks, aga riik ei aita peaaegu üldse enam - kõik abirahad on nullilähedasteks pügatud.

4. AKTIIVSUS. Mis oli Sinu n-ö valimisplatvorm? Miks just Sind valiti? Mida kavatsed teha? Kas esindus tervikuna jagab Su seisukohti? Kas usud, et Sinu tegevusest ülikoolis midagi muutub?

Uus tõusev probleem on ühiselamud. Üliõpilaskülad vuntsisid laenude toel ühikad viimse piirini ära, nüüd ei saa enam hindu alla lasta. Aga korteriturult leiab juba odavamaid pakkumisi ning üliõpilaste arvu kiire vähenemise tingimustes pigistatakse paari järgneva aasta jooksul väiksemalt hulgalt tudengitelt välja sama raha.

Pöörasin tähelepanu traditsioonilistele küsimustele: info ei jõua kohale, probleeme on õppehooneis, ka esindustel poliitiline nõrkus.

5. TARTU ÜLIKOOL. Kas Tartu Ülikool on Sinu arvates tänase päevani see kuulus vana hea alma mater, kes on Eestis olnud varsti juba ligi 400 aastat? Kuidas meie aeg teda mõjutab, kas halvemuse või paremuse suunas?

See on enda kujundada. Kui käia kooli ja kodu vahet, nagu ma pikalt tegin, ei teki mingit vaimsust. Hiljuti liitusin korporatsiooniga, seal on tõesti täiesti eriline tunne olla.

6. POLIITIKA. Miks oled hakanud tegelema (üliõpilas)poliitikaga? Kas näed enda tegutsemist üliõpilasliidrina edukamalt ka n-ö päris suures poliitikas? Miks oled valinud Keskerakonna? Kas mõnikord ei ole raske - noortesse on ju meedias aastaid süstitud, et ainus edumeelne valik oleks Reformierakond? Kas IRL tundub Sulle näiteks vanameelne? Mida võiks üks erakond paremini teha, et noori võluda?

Isegi parteistumata oleksin olnud Keskerakonna või Rahvaliidu valija. Kuid ema oli juba Keskis, nii polnud palju mõtlemist. Üliõpilaspoliitikast huvitusin teiste õhutusel - kuulsin probleeme ja viimaks hakkasin ka ise neid märkama. Eluaegne üliõpilasliider a la Arne Otter küll olla ei taha (mees, kes on 19 aastat olnud erisugustes tudengite esinduskogudes). Pigem on see paik, kus avardada (s)ilmavaadet, tutvuda inimeste ja ühiskonna heaks töötamisega ning siis leida endale elus õige koht.

Nii Reformist kui ka IRL-ist tunnen väga sümpaatseid ja töökaid inimesi. Kahjuks ideoloogias püüavad mõlemad probleemidele läbi sõrmede vaadata ning kõik-on-nii-hästi-teemat ajada. Eks eestlased ole alati püüdnud kõrgema klassi inimesed olla. Nüüd äkki Keskerakond tuleb ja ütleb, et vajame abi, et majanduskasv ei olegi õnne mõõdik, et inimesed on erinevad ja kes teab mis patuasju...

Ei ole raske olla keskerakondlane, kui sa oled inimesena ära teeninud teiste austuse. Tegelikult suhtuvad ka kõige hullemad parempoolsed sinusse respektiga, kui sa julged pea püsti lüüa ja tunnistada oma arvamust. Just oma arvamust (mis ei pruugi olla vastuolus erakonna omaga). Erakonna hääletorusid vajab ainult erakond ise, mitte sind ümbritsevad inimesed.

7. NOORED. Mis on Sinu arvates noorte probleemid Eestis laiemalt? Kas oled nõus, et"noored on hukas"? (Kesknädal ei ole nõus!) Miks suurem osa noori on ühiskonnas passiivsed, s.t lepivad vähesega: vähese haridusega, väikese palgaga, poliitikute ükskõiksuse või  koguni noortevaenulikkusega?

Noored otsustavad enamasti vanemate järgi. Ei ole tähele pannud, et keskmisel 20-25aastasel oleks väga tugev oma nägemus riigi tulevikust, nii nagu on pensionäridel. Erakonna noortekogud seisavad alati dilemma ees: kas rõhuda oma eesmärgipärasele tegevusele või sellele, mis noortele tegelikult meeldib (sport, pidu)?

Noored on passiivsed, sest tunnevad end eluga rahul olevatena. Kui kõik on hästi, pole ju vaja kuskil aktiivsust näidata. Tõsine löök kogu mittetulunduslikule sektorile on arvutiajastu ning inimeste tõmbumine oma nelja seina vahele. Noorsooprobleem number üks on 80% Eesti ala tulevikuperspektiivide puudumine ja sellest tingitud lootusetus. Meie maal arvatakse, et kui kaugete rajoonide noored kohapeal tööd ei leia, siis minnakse Tallinna. Ei minda sinna! Välismaale minnakse. Aga ise midagi ka välja ei mõelda. Endiselt on sellist suhtumist: kui mulle ette-taha kõike ära ei tehta, siis mina ka asja ei paranda.

8. TULEVIK. Milline võiks Sinu arvates olla Su enda tulevik, Eesti tulevik? Kas ka Sina näed maailmalõppu (nt 2012. aastal) või on Sinu põlvkonna jaoks tulevik ikkagi helge ja tegus? Kas soovid, et Sinu töö ja pere tulevikus jääb Eestisse?

Eestil ja kogu endise NSV Liidu Euroopa-osal ei ole pikas perspektiivis mingit tulevikku. Ilm on siin halb, palgatase ei jõua Läänele järele ka viiekümne aasta pärast, maa on rahvast tühjaks tõmbumas, kogukonnatunne nõrgavõitu, rahvad hääbumas. Praegu väheneb Kesk-Eestis elanike arv kohati sama kiiresti kui Pihkva oblastis viimasel poolsajandil. Me näeme, milline on Pihkva oblast. Vaat selline on ka Eesti siis, kui minuvanused eluteega ühele poole jõuavad. Võib-olla põllud jäävad, aga mitte inimesed. Samasugused protsessid toimuvad mujalgi (nt USA-s), aga aeglasemalt.

Samas - kes ikka tõesti tahab, leiab endale alati ja igal pool tegevust. Enda kohta ütlen: „Siin ma olen ja teisiti ma ei saa."

Küsinud URMI REINDE

[fotoallkiri]   RESPEKT: Üliõpilasliider Jens Raevald on veendunud, et ei ole raske olla tudengkonnas keskerakondlane, kui teenid inimesena teiste austuse. Ka kõige hullemad parempoolsed suhtuvad sinusse respektiga, kui julged pea püsti lüüa ja välja öelda oma arvamuse.

[esiletõste]       Terane mõte

„Eestis vist polegi praktiliselt enam kõrgkoole, kus puuduvad oma õpingute eest ise maksvad üliõpilased. Ka suurtes ülikoolides on nende osakaal ületanud 50 protsendi läve."

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor ENN LISTRA kirjutab Postimehes 3.05 pealkirja all "Ülikoolide ühinemine on pelgalt kosmeetika", et reformierakondlik tasulise hariduse poliitika kannab oma riigikahjulikke vilju.

Jaga |