Vaesed korjavad raha rikastele

TOIVO TOOTSEN,      20. juuni 2007


Läinud kolmapäeval kiitis koalitsioon heaks uued tulumaksumäärad ja aktsiisimaksude tõusu. Keskfraktsioon hääletas nende muudatuste vastu. Miks?

Reformierakond reklaamis tulumaksu alandamist kui vahendit, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Kui küsisin rahandusminister Ivari Padarilt, kuipalju jääb tulumaksumäära üheprotsendisel alandamisel raha kätte inimesel, kes saab keskmist palka ehk kelle maksustatav tulu on umbes 100000 krooni aastas, ja kui palju inimesel, kelle maksustatav tulu on näiteks 50 miljonit krooni – aga selliseid on meil üha rohkem! –, kostis ta vastuseks:
„Selge, et kui me räägime eelnõu ühest komponendist, s.o tulumaksu vähendamisest, siis on boonus selgelt suurem nendel, kellel on ka sissetulekud suuremad… Selles suhtes on niimoodi, et sõltumata sellest, mis on minu isiklik arvamus tulumaksu langetamise kohta, see on praegusel juhul olnud koalitsioonileppes selge punkt, niimoodi on kokku lepitud."

Kas Padar ei oska rehkendada?

Nagu näete, mu vana kolleeg Riigikogust ei andnud otsest vastust. Vaevalt, et ta rehkendada ei oska, pigem oleks vastus olnud talle selgelt ebamugav. 100 000-kroonise aastasissetulekuga isik võidab 1%-lisest tulumaksu alandamisest alla 1000 krooni ja 50 miljoni mees võidab 500 000 krooni ehk pool miljonit. See on viie keskmise palgasaaja aastapalk! Need aga, kes saavad palka 5–6 tuhat krooni kuus, võidavad sellest tulumaksualandamisest ainult mõnikümmend krooni.

Riigieelarvesse jääb laekumata tohutu summa, millest suurem osa jääb, nagu nägite, suuretululiste isikute kätte.

See puudujääk eelarves tuleb korvata – ja just sellepärast koondatigi kõik aktsiisimaksude tõusud järgmisele aastale. Lihtsameelne on arvata, et näiteks kütuse hinnatõus tabab ainult autoomanikke. Ei, see puudutab tegelikult kõiki – ka beebisid ja pensionäre. Kütuseaktsiisi tõus toob kaasa kõikide kaupade ja teenuste hinnatõusu, ning seetõttu on inimesed sunnitud kulutama senisest tunduvalt rohkem raha. Igal juhul rohkem, kui tulumaksu alandamine talle taskusse jätab. Jälle on võidumees suurema tulu saaja – temal võib hindade tõusule vaatamata ikkagi rohkem raha järele jääda. Selle raha korjavad talle, piltlikult öeldes, kokku vaesed.

Miks siis sotsid sellise, selgelt kahjuliku otsusega kaasa läksid? Aga sellepärast, et muidu ei jätkuks eelarves raha sotside ettepanekute täitmiseks. Reformierakond käitus nagu temale juba kombeks on saanud: koalitsiooni moodustades on tal ainult üks-kaks suurt nõudmist, mis tuleb aga kohe ja viivitamatult täita. Seekord olid nendeks suurnõudmisteks Pronkssõdur ja tulumaksu alandamine. Nüüdseks on mõlemad täidetud. Teised koalitsioonipartnerid peavad aga vingerdama ja vaeva nägema, kuidas oma valimiseelseid lubadusi täita. Tõsises ohus on näiteks päästeametnikele, piirivalvuritele ja teistele avalikus sektoris töötajatele lubatud palgatõus ning kümned teised IRL-i ja sotside valimislubadused.

Reformierakond lubab raha vaid jõukatele

See pole aga enam reformarite mure. Nende lubadus jõukate eestimaalaste ees on täidetud – tulumaks langeb!

Aga siiski-siiski? Kui rikkad on rahul tulumaksumäära alandamisega, siis kaugeltki mitte kõik neist pole nõus sellega, et järsk aktsiisimaksude tõus on koondunud järgmisele aastale. See seab paljud ettevõtted väga raskesse olukorda, võib kaasa tuua tootmise languse või koguni pankrotid. Halveneb konkurentsivõime, võib väheneda tööhõive. See „viigileht", mille sotsid püüavad aktsiisitõusule ette kleepida – et kohe-kohe toob see meile euro kätte! – on aga varsti langenud. No ei too tulumaksumäära langetamine ja aktsiiside tõus meile eurot millimeetri võrragi lähemale, sest inflatsiooni need meetmed ei pidurda, vaid suurendavad!

Ning kõigest sellest on võimalik võita ainult suure või väga suure tuluga inimestel, vaesemad on aga selged kaotajad. Ka Ansipi võidukas sõda Pronkssõduriga oli tegelikult sadadele Eesti ettevõtjatele kõige otsesem rahaline kaotus. Venemaa turg, kuhu kõik Euroopa riigid üksteise võidu pürivad, on Eesti ärimeestele praktiliselt suletud. Soomlased ja lätlased hõõruvad muidugi käsi: "Tubli, Ansip! Aitäh, meie kaubavood kasvavad!"

Kas Eesti peaminister ei peaks siiski eelkõige oma riigi huvidele mõtlema?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)