Aleksander Nevski kui esimese “rahvaste murdmatu liidu” tegija

JAAN NIIN,      08. märts 2006


Mongolitel õnnestus 13. sajandi Venemaal oma ülemvõim nii lihtsalt kehtestada seeläbi, et vene vürstid asusid nendega koostööle.

Vladimiri suurvürst Jaroslav oli esimene, kes 1243. aastal käis Batu-khaani juures oma võimule kinnitust saamas. Kuldhordi khaanist sai kõrgeim võimukandja kogu Venemaa üle. Nagu seni Bütsantsi keisreid hakati teda nimetama tsaariks. Temalt jarlõki (kinnitusotsuse) saanud vene vürstid säilitasid oma valdustes peaaegu piiramatu võimu, kuid peamiselt oma alamate suhtes.
Mongolitega tehtava koostöö musternäiteks on Aleksander Nevski tegevus, kes pidas saksa ohtu Venemaa läänepiiril väga suureks ja kellele sobis tugev mongolist liitlane.

1242. aastal suri suurkhaan Ugedei. Uue suurkhaani valimispidustustel 1246. aastal mürgitati Aleksander Nevski isa Jaroslav. "Ajaloomeistrid" märgivad, et Aleksander Nevski oli raske valiku ees: kas valida liitlaseks hord, kus hukkus tema isa, või lääs, millega ta oli tutvunud "madinate" päevil. Märgitakse, et ta oskas hästi hinnata etnopoliitilist olukorda ja sai kodumaa päästmise nimel üle oma isiklikest tunnetest. 1251. aastal, saabudes Batu hordi, sai temast khaani adoptiivpoeg.

Liit Venemaa ja Kuldhordi vahel

Hilisemate põlvkondade jaoks kujundatud üldise arvamuse kohaselt peetakse Aleksander Nevski valikuid õigeks, nagu ka vene õigeusu kiriku poolt tema nimetamist pühakuks. Kuid samas ka tõdetakse, et kaasaegsete seas Aleksander Nevski populaarne polnud – nad ei mõelnudki teda tänada Venemaa "päästmise" eest. Aleksander Nevski pooldajaid kiusati taga Novgorodis, kus tema lihane läänemeelne vend Andrei otsustas sõlmida liidu rootslaste, sakslaste ja poolakatega, et lahti saada mongolitest. Batu sai sellest teada tõenäoliselt Aleksander Nevski kaudu ning. täites oma liitlasekohustust, saatis Venemaale 1252. aastal oma väejuhi Nevrüi, kes lõi puruks vürst Andrei väed. Novgorodi valitsejal õnnestus põgeneda Rootsi. Tema lüüasaamine tekitas Venemaale suure kahju, mida võis võrrelda Batu varasema sõjakäigu tagajärgedega.
Batu suri 1256. aastal. Samal aastal mürgitati ka tema poeg Sartak (Nevski "vend" ja sõber) ristiusu suhtes sümpaatia tundmise tõttu. Tapjaks oli Batu vend Berke-khaan, kes toetus Kuldhordi muhamedlastele.
See kõik oli Aleksander Nevskile suureks vapustuseks, kuid isamaa huvide kaitsmise nimel ta saatis taas "oma hinge sõprade juurde", külastades peatselt Berket ja pakkudes talle andamit sõjalise abi eest, kui khaan nõustub aitama võitluses leedulaste ja sakslaste vastu.

Nevskit abistas tatari ratsavägi

Kui aga Novgorodi saabusid Kuldhordi rahvaloendajad, et määrata maksu suurust, tõstsid novgorodlased mässu. Nende juhiks oli Aleksander Nevski vanem poeg Vassili, keda kroonik on lolliks ja joodikuks tembeldanud. Aleksander Nevskil õnnestus tapmisohtu sattunud tatari ametnikud viia linnast välja oma kaitsesalga abil. Nii päästis ta linna ja selle rahva Kuldhordi kombe kohasest täielikust hävitamisest.
Liidu sõlmimist mongolitega pidas Aleksander Nevski kasulikuks riigis "korra" parandamise seisukohalt. 1261. aastal avati Volgal asunud Kuldhordi pealinnas Sarais tema ja khaanist tsaari koostöös vene õigeusu piiskopi esindus. Sarai piiskopist sai Venemaa ja vene inimeste huvide kaitsja tsaariõukonnas. Kui vene vürstide vahel puhkes kodusõda või riid, saatis tsaar sinna Sarai piiskopi koos tatari bekiga ja nemad lahendasid tüliküsimused. Kui keegi vürstidest ei kuuletunud ja püüdis edasi sõdida, sunniti teda rahu tegema kurikuulsa tatari ratsaväe abil.

Khaan Mamai järeltulija Vene tsaariks

Toetudes khaan Berkega loodud liidule, otsustas Aleksander Nevski mitte ainult peatada sakslaste
liikumise itta, vaid likvideerida sellise võimaluse üldse. Ta jõudis oma teise diplomaatilise võidu lävele, kuid mongolitega ühise Liivi ordu vastase sõjakäigu künnisel, naastes järjekordselt Kuldhordist, Aleksander Nevski suri 1263. aastal. Enne surma anti talle Volgal asuva Gorodetsi linna Fjodori kloostri kongis skeema ehk õigeusu kõrgeim mungakraad ja uus nimi Aleksi (eesti k. Aleksius).
Alles 1547. aastal võttis Vene valitsejatest endale esimesena tsaari tiitli Ivan IV Groznõi (eesti k. Juhan Julm), kes ema poolt pärines khaan Mamai suguvõsast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)