Vastus õigusjärgsele omanikule härra Mihkrale

Anto Raukas,      25. august 2004


Usun, et üüri piirmäärad on rahvast juba tugevasti tüüdanud, kuid kuna härra Evald Mihkra avalik kiri 11. augusti Kesknädalas oli peale minu suunatud mitmele kõrgele ametnikule, siis olen ma ilmselt kohustatud vastama. Ei saanud seda teha varem, sest olin komandeeringus Prantsusmaal. Loodan, et leiate võimaluse selle lühivastuse avaldamiseks.
Tervitades ja edu soovides,
Teie Anto Raukas

Tänan Teid minule adresseeritud kirja eest
See on kiri, mis ilmus ka ajalehes Kesknädal. Kirjast saan teha järelduse, et Te olete äärmiselt aus ja patriootiline mitme tagastatud maja omanik. Erinevalt Teist olen mina sündinud ja üles kasvanud üürimajas. Noore mehena Tartust Tallinna tulnuna elasin ma esialgu läbikäidavas toas viielapselise perenaise üürnikuna, hiljem üürnikuna katusekambris Mõigus. Ma ei kuulnud kordagi oma vanemate rahulolematust majaperenaisega ja ka ise saan öelda oma pererahva kohta vaid kiitvaid sõnu.
Ma ei üüri ega rendi pindu, vaid elan oma isiklikest säästudest ehitatud ridamajas. Seetõttu ma ei saa järgida Teie üllaid samme. Kuid mind paneb imestama Teie nihilism valdava osa omanike suhtes. Miks Te ei arva, et sellised nagu Teie on ju suur osa õigusjärgsetest omanikest, sest hea läbisaamine üürnikega on omanikele hädavajalik. Tõsi, on olemas ka autuid ja alatuid omanikke, kuid pange käsi südamele, selliseid on küllaga ka üürnike seas.
Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu üheks põhiülesandeks on omanike nõustamine ja abi osutamine tagastatud vara haldamisel. Iseenesestmõistetavalt on meie püüe kindlustada omanike ja üürnike häid sidemeid nii üksikisikute kui ka üürnike ja omanike liitude tasandil. Sest edasi viib vaid koostöö.

Kujunenud probleemi on loonud riik
Õigem oleks öelda – seadusandja. Ja riigi ülesandeks on selle sasipuntra lahtiarutamine. Kuid üürnike doteerimist ei saa panna teisele sotsiaalsele grupile – omanikele. Ja seetõttu on üüri piirmäärade kaotamine normaalse õigusriigini jõudmiseks ainuvõimalik tee. Kuid riigi ja omavalitsuste ülesanne on hätta sattuvate inimeste abistamine ehitatavate pindade, laenude ja otsese sotsiaalabi teel.
Tahan juhtida tähelepanu kahele eksimusele Teie artiklis. Nimelt süüdistate Te omanikke, nagu poleks nad võidelnud sundüürnikele sotsiaalsete garantiide süsteemi kehtestamise eest. Selliseid pöördumisi oleme me valitsusasutustele teinud korduvalt ja soovi korral saate nendega tutvuda EÕOLi kontoris (Tallinn, Endla 4a, VI korrus).
Ja teiseks, tundmata õiguskantsleri tehtud eksimusi, ei tohi Te paljasõnaliselt asuda tema asjatundmatule kaitsemisele. EÕOLi juhatus kavatseb nimelt anda õiguskantsleri kohtusse Eesti Vabariigi põhiseaduse, elamuseaduse ja eesti keele kui riigikeele eiramise pärast. Konkreetselt otsustame selle sammu pärast üüri piirmääradega seonduva Riigikohtu lahendi saabumist.

Omandi- ja maareform on Eestis takerdunud
Need reformid on kestnud juba 13 aastat, mis 21. sajandi majanduslikke, informatsioonilisi ja tehnilisi võimalusi arvestades on lubamatu. Üüri piirmäär on reformide eduka lõpetamise kaduvväike osa ja süvenegem sellesse probleemi senisest asjatundlikumalt. Kahjuks on asjatundlikkust ja TEGELIKKE fakte senistes diskussioonides olnud vähevõitu, sest probleem pole mitte majanduslik, vaid POLIITILINE. Ja oodata poliitikas objektiivsust on raske tahta.
Loomulikult ühinen ma Teie artikli pealkirjas toodud üleskutsega ja ühtlasi kutsun nii omanikke kui üürnikke poriloopimise asemel asjalikule koostööle riigi, kohalike omavalitsuste ja üksikperede tasandil.

Lugupidamisega

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)