Mereakadeemia sai lõpuks rektori - Heiki Lindpere

Nagu Lindpere valimiskogul kinnitas, ei sõlmi ta lepingut teda ahistavatel tingimustel. Lukas on näidanud, et ta on arenemisvõimeline. Kui ta aasta tagasi isamaaliitlasest kalapüügiinseneri Tarmo Kõutsi käsul vabastas fabritseeritud süüdistuste alusel ametist professor Jüri Kannu, siis nüüd on ta ilmselt sunnitud leppima keskerakondlasest rektoriga.

Kas ülikoolidega juhtub sama, mis Eesti pankadega?

Lindpere andis valimiskogul rea lubadusi, millest märkimisväärsemad olid Mereakadeemia kolimine Koplisse, õppejõudude palkade muutmine konkurentsivõimeliseks, Eesti Mereakadeemia jätkamine akadeemia nimetust õigustava laia õppesuundade spektriga. Kiitaväärt on tema soov muuta akadeemia mitte üksnes heaks rakenduskõrgkooliks, vaid ka arvestatavaks kompetentsikeskuseks. Nende heade kavatsuste realiseerimine sõltub aga täielikult Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Kui realiseeruks minister Tõnis Lukase unistus, siis oleks Eestis ainult üks ülikool - Tartu Ülikool - ja Tallinna Tehnikaülikool oleks Tartu Ülikooli Tallinna kolledž. Et see ei ole öeldud ainult sõnakõlksuks, võtsin kätte kümne aasta tagused ajalehed. Tõsi, seal väljendati Lukase soovunelmat pisut pehmemalt ja kinnitati, et valitsuse otsusel jääb Eestisse aastaks 2004 alles kolm-neli avalik-õiguslikku ülikooli, mis moodustuvad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia baasil.

Seda väidet võimendas tollane valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand. Tema sõnul jääks Tartusse praeguse Tartu Ülikooli baasil eelkõige humanitaaralade ja õiguse akadeemiline keskpunkt, Tallinna Tehnikaülikooli baasil eelkõige tehnoloogiaerialade keskus. Samas liituksid ka pealinnas asuvad kunsti- ja muusikaakadeemia üheks ülikooliks.

Rakenduskõrgharidus tuleb siduda ülikoolidega kolledžite tasemel. Pedagoogikaülikool tuleb muuta Tallinnas asuvaks Tartu Ülikooli kolledžiks  ning Põllumajandusülikool Tartus asuvaks Tallinna Tehnikaülikooli kolledžiks. Neid seisukohti toetas tugevalt tollane Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes kinnitas, et Eesti ülikoolidega juhtub sama, mis juhtus Eesti pankadega.

Rakenduskõrgkoolid ei tooda töötuid

Valimiskogul kinnitas Heiki Lindpere, et ta on Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga liitmise vastu ja peab akadeemia iseseisvat jätkamist ainuvõimalikuks teeks. Lindpere seisukohti toetavad Euroopa Liidu suunised, mis eelistavad just väiksemaid ülikoole, sest need suudavad kiiremini kohaneda muutuvate tingimustega.

Me võiksime midagi õppida arenenud maadest, nagu Saksamaa ja Inglismaa, kus  rakenduskõrgkoolide loomisele ja nende materiaalse baasi tugevdamisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Kui humanitaarkallakuga ülikoolid praegu hoogsalt vorbivad töötuid, siis rakenduskõrgkoolid annavad majandusele väga vajalike kutsetega spetsialiste.

Ka on rakenduskõrgkoolide nominaalajaga lõpetajate osakaal ülikoolidest oluliselt parem. Näiteks võiks tuua Tallinna Tehnikakõrgkooli. Seega on riigi rakenduskõrgkoolid ülikoolidest efektiivsemad ja nende lõpetajad tööturul väga nõutavad.

Ülikoolide vahel käib lihtlabane võitlus

Muutmist vajavad  kõrgkoolide finantseerimise põhimõtted, sest nende eelarve mahu määrab vastuvõetud üliõpilaste arv. Seega käib kõrgkoolide vahel kõige lihtlabasem võitlus vastuvõtu suurenemise nimel.

Siin on otsustusõigus täielikult  ministeeriumi käes, kes võib langetada sündivuse vähenemise tingimustes üsnagi subjektiivseid otsuseid. Me suhtume lugupidavalt Soome teadusse, haridusse ja majandusse. Soomes on aga saavutatud põhimõtteline otsus üliõpilaskonna jagunemises akadeemilise ja rakendusliku suuna vahel suhtes 50% - 50%. Ka Soomes on oluline kvaliteedi nõue. Kuid Eestis on raske rakenduskõrgkoolides saavutada lõpetajate kvaliteeti, kui üliõpilaskoha baasmaksumus on oluliselt väiksem kui ülikoolides.

Massdoktoreid ei ole vaja

Meremeeste nn "seltsing" kutsus üles muutma rakenduskõrgkoolide seadust, mis võimaldanuks Mereakadeemia rektoriks valida doktorikraadita "nõukaaegse" kaugõppeharidusega isikut. Hea, et vähemalt siin ei andnud Lukas enda isamaaliitlastest survestajatele järele ja me saime rektoriks doktorikraadi/kandidaadikraadi kvalifikatsiooniga spetsialisti, mis võimaldab Mereakadeemias jätkata magistriõpet.

Mereakadeemia magistrinõukogu liikmena ja inimesena, kes osaleb ka ülikoolide kaitsmisnõukogudes, julgen kinnitada, et keskmiselt on Mereakadeemia magistrid ülikoolide omadest tugevamad, sest Mereakadeemiasse on tulnud õppima tööstaažiga spetsialistid, samal ajal kui ülikoolides vorbitakse magistreid ja doktoreid vastavalt riiklikule plaanile, nii nagu küpsetatakse masstootena leiba ja saia.

Heiki Lindperel seisab oma lubaduste elluviimise nimel Haridus- ja Teadusministeeriumiga ees suur ja raske võitlus. Soovime talle võiduks ja oma lubaduste elluviimiseks palju tervist ja jõudu!

ANTO RAUKAS, Eesti Mereakadeemia nõunikekogu liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunikekogu esimees

Toimetuselt: Heiki Lindpere on sündinud 1949. aastal ja töötab hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis.

Jaga |