Rohi häda ja viletsuse vastu maal

HELLE VIRT,      14. november 2001



Pangad teile 5000 kroonist krediiti ei anna, kuid laenuühistu kontoris võib väiksemast rahamurest kerge vaevaga vabaneda ja lihtsamale ettevõtlusele jalad alla panna. Pangast alla 4000 kroonise kindla kuusissetulekuga inimene laenu ei saa, kuid ühistu võtab asja kaalumisele.

Paari aastase tegevusaja jooksul on hoiu-laenuühistud tublisti kosunud ja muutunud väikeettevõtluse mootoriks. Maakohtades, kust suuremad pangad ammu lahkunud, osutavad laenuühistud edukalt nii raha laenamise kui hoiustamise teenust.

Hoiuste tagamiseks loodi fond

Nüüd tuli ka hea uudis. Inimesed, kes on paigutanud oma säästud hoiu-laenuühistutesse, võivad kindlad olla, et nende rahaga seal midagi hullu ei juhtu. Hoiu-Laenuühistute Liit koostöös Sihtasutusega Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond asutasid Hoiu-Laenuühistute Hoiuste Tagamise Fondi (SHHTF).
Hoiused tagatakse võrdselt krediidiasutuste poolt kaasatud hoiustega, ehk lihtsamalt öeldes samas mahus, kui seda teevad pangad. Seega hoius tagatakse kuni 40 000 krooni ulatuses. Arvestades, et meie süsteemi hoiused on tunduvalt väiksemad kui suurte pankade omad, tuleks nimetatud tagatissummat igati kliendisõbralikuks lugeda.
Laenuühistud täiendavad Eesti finantsmaastikku, kuid ei konkureeri suurpangandusega. Igapäevane elu on tõestanud meie nishi olemasolu ja töö vajalikkust. Juba on tekkinud hulk initsiatiivikaid inimesi, kes on valmis vastutust võtma ja ühistulist ideoloogiat praktikas realiseerima.

Meid on kokku juba kümme

Aktiivselt tegutseb tõepoolest juba kümme hoiu-laenuühistut. Arvestades nende loomise raskust ja entusiasmi, mida ühistu juhtimine nõuab, on kümme meie jaoks suur arv. Siiani on nad kõik toetunud vaid oma liikmeskonna jõududele ja rahale. Kuid lähiajal loodame ka riigipoolsele abile. Need kümme ühistulist finantsasutust on liitunud ka erialaliiduks Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit. Tegevuse eesmärgiks seadsime hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tõstmise ja keskuse loomise, kus tegeldaks koolituse, nõustamise, järelvalve ja süsteemi arendamisega. Järgmine etapp oleks hoiu-laenuühistute garanteerimis- ja stabiliseerimissüsteemi loomine.
Laenuühistute eesmärk on täita tühimikku, mis on jäänud peale kommertspankade kohalike kontorite sulgemist. Panka enam maapiirkondades pole. Tuleb sõita suuremasse keskusesse, et pangateenust saada. Kuid inimestel ja väiksematel ettevõtetel on mugavam kasutada panka just kodu ja töökoha lähedal.
Ühistulise finantstegevuse eelis on veel, et maal hoiustatud raha laenatakse välja samas piirkonnas, takistades rahaliste vahendite väljavoolu linnadesse. Kohalik kapital kasutatakse seega oma piirkonna edasiseks arenguks. Ja lõpuks ollakse veel ka töökohtade looja. Sest mida aktiivsemalt ettevõtlus kohapeal õitseb, seda rohkem vajatakse ka töökäsi.

Ühistud loovad rikkust juurde

Ühistuline finantsteenindus aitab juba praegu maaettevõtjate ja eraisikute majanduslikku ning sotsiaalset seisu parandada. Väikelaenu, mis kulutatakse näiteks mõne masina või seadme ootamatuks remondiks, maatüki väljamõõtmiseks, aga vahel ka hambaproteeside ostmiseks, suurest pangast reeglina ei saa. Sest mõnetuhandene laenatav summa on liiga väike, et pangal sellega tegelda tasuks.
Kuid inimesele on raha kiiresti tarvis. Pisike eraettevõte võib kokku kukkuda, kui tekib äkiline rahavajadus. Siin tulebki appi kohalik hoiu-laenuühistu, kes mõne puuduva tuhande laenab. See ongi meie eelis suure panganduse ees. Operatiivne tegutsemine, oma klientuuri - liikmete - hea tundmine ja ühiselt probleemi kõige otstarbekam lahendamine.
Edaspidi tahame oma liikmeskonda laiendada ja kaasata üha enam hoiuseid kohaliku ettevõtluse arendamisele.
Muidugi on meie mureks ka täiendava laenuressursi leidmine uuteks pangateenusteks. Näiteks tegelen praegu kindlustustoodete vahendamise ja ühistu liikmete majandustegevuse abistamise ning nõustamisega. Lisagem siia veel spetsialistide erialased konsultatsioonid ja saamegi kohaliku ettevõtluse arendamiseks mootori, mille nimel laenuühistuid arendada.

Looks kodumaisel kapitalil seisva finantssüsteemi

Tulevikus tulekski üles ehitada ühistuline finantsinstitutsioonide võrgustik. Esialgu vähemalt maal. See tähendaks tegutsemisvõimelise ja majanduslikult tasuva täismahulise pangateenuse väljaarendamist ning selle pakkumist oma liikmetele ja klientidele.
Arendada välja rahvusvaheliselt tunnustatud ühistuliste printsiipide kohaselt tegutsev kogu maad kattev kvaliteetset, usaldusväärset ja mitmekesist finantsteenust pakkuv majanduslikult stabiilne hoiu-laenuühistute võrgustik.
Laenuühistute liidul on käsil ka kontrollgrupi loomine ühise siserevisjoni ja auditi läbiviimiseks. Seda selleks, et täna juba töötavad hoiu-laenuühistud suudaksid kaasajaga sammu pidada ja julgustada hakkajaid väikeettevõtjaid uusi finantsühistuid asutama. Vastavalt hoiu-laenuühistute seadusele on täna asutataval hoiu-laenuühistul vaja kokku saada 25 inimest/ettevõtet ja 300 000 krooni osakapitali. Liit on valmis kõiki uusüritajaid konsulteerima ja abistama. Täna ei ole veel hoiu-laenuühistuid Valga-, Võru-, Jõgeva-, Lääne-, Hiiu- ja Ida-Virumaal. Kuid ärgem unustagem, et ühistegevus on just meile kasulik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)