Nädala juubilar – Zarah Leander 100

14. märts 2007


Maailmakuulus rootsi filminäitleja ja laulja Zarah Leander (Zarah Stina Heddberg) nägi ilmavalgust 15. märtsil 1907 Karlstadis. Tema isa Andres Lorentz Sebastian õppis Leipzigis oreliehitust ja muusikat. Tänu sakslannast lapsehoidjale ja sakslasest klaveriõpetajale puuutus noor Zarah juba varases lapsepõlves kokku saksa keele ja kultuuriga.
1922. aastani käis ta gümnaasiumis. Seejärel elas kaks aastat Riias, õppides seal soravalt saksa keelt rääkima. Sage teatris ja kontsertidel käimine kinnistas tema otsust jõuda ise kunagi lavale. Neli aastat hiljem püüdis 19-aastane neiu sisse saada Stockholmi Kuninglikku Lavakunstikooli, kuid kukkus eksamitel läbi. Seejärel järgnesid esimesed, kuid tähtsusetud osad teatris.
Zarah Leander: "Ja siis õnnestus mul 1929. aastal laulda ette ühele revüüdirektorile ning seejärel võttis ta mu palgale, et esineksin ülerootsilisel turneel. Ja siis läkski äkki korraga kõik lahti." Zarah Leander esines operettides nii Rootsis kui ka kogu Skandinaavias. 1936. aastal kutsuti ta esinema Viini. See "dessant" tasus ära – tema esinemisi jälgisid kriitikud kogu Euroopast. Ülimad kiitused tõid omakorda kaasa filmirollipakkumisi Hollywoodist, Londonist ja Saksamaalt. Stockholmi ajaleht Tidningen märkis: "Zarah vallutab Viini tormijooksuga, sellist metsikut vaimustust pole kogetud klassikalise opereti päevist saadik."
28. oktoobril 1936 sõlmis Zarah Leander, esialgu kolme filmi peale, lepingu Berliini Universum Film'iga. Kuni 1942. aastani vändati tema osalusel Saksamaal kümme filmi ning ta oli äärmiselt populaarne, näiteks 1937. aastal oli Zarah Leanderi pilt 80 Saksa ajakirja kaanel.
Ühes 1967. aastal antud intervjuus rääkis Zarah Leander sellestki, et kolme tema esitatud omaaegset tuntud shlaagrit taheti kuulda veel 30 aastat hiljem. Laulu filmist "La Habanera" ta laulis neljas keeles ning selle plaadistamistiraazh oli uskumatult suur – 24 miljonit.
1940. aasta mais valisid Shveitsi filmilehe lugejad Zarah Leanderi staariks nr 1. Alles kolmandalt kohalt võis leida tema kaasmaalanna Greta Garbo.
1943. aastal jättis Zarah Leander hüvasti Berliiniga ja lõpetas oma filmilepingud Saksamaal.
1944. aastal kuulutasid Saksamaa lehed suurte pealkirjade all: "Zarah Leander on juutide sõber!" See oli natside meelest loomulikult surmapatt. Stockholmi lehes Ny Dag avaldatud intervjuus tunnistas Leander, et on juutide sõber, ning vastas küsimusele, kas ta kavatseb laulda saksavastaseid kupleesid, et jätab selle revüükorraldaja otsustada.
Esmakordselt esines Leander filmis "Dante kriteerium" 1930. aastal, viimane, tema elu 21. film valmis 1966. aastal.
Zarah Leanderi müüt elab edasi. Unustusse pole vajunud tema filmid – televisioonis on nad endiselt väga menukad. Välja on antud rohkem kui 20 laserplaati.
Alatiseks jääb kehtima iseloomustus, mille 22. septembril 1937 avaldas Zarah Leanderi esinemise kohta filmis „Uutele randadele" ajaleht Berliner Lokalanzeiger: "See hääl on joovastav nagu raske punane vein. See hääl võib kõlada nii võimsalt nagu orel, näida läbipaistvana nagu klaas, sügavana nagu metall. Selles hääles on olemas kõik: juubeldus, õnn, elust joobumise meloodia ja meeletu valu".

Refereeritud Paul Seileri raamatust "Olen Hääl. Zarah Leanderi elulugu" (AS Sinisukk, 1999).


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)