Toidu käibemaksu langetamisest võidaks tarbija

Väiksem käibemaks elavdaks tarbimist

Väidetakse, et käibemaksu alandamisest tekiks riigieelarves puudujääk. Aga 20 aastat tagasi, mil Eesti eelarve oli kümneid kordi väiksem, saime hakkama väiksema käibemaksumääraga! Lihtne on ju rahva taskust raha võtta - maksu selle langetamise asemel üleöö tõsta, nagu seda käibemaksuga mõne aasta eest tehtigi. See aga on hoopis ära unustatud, et samasuur summa, mille riik toidu käibemaksust kokku korjab, jääb meil saamata ebaausate inimeste maksuvõlgnevuste pärast. Valitsus võiks vaeva näha ja mõelda hoopis sellele, mida annaks siin ära teha.

Silmakirjalik ja eksitav on rahandusminister Jürgen Ligi väide, et suurema võidu saaksid maksulangetamise puhul jõukamad inimesed, kelle toidukorv on luksuslikum. Tegelikkus on otse vastupidi - vaesem pere kulutab toidule koguni ligi poole oma sissetulekust, jõukam pere aga hoopis väiksema osa. Kui te kulutate toidule näiteks 15 eurot, on see tunduvalt suurem osa 400 eurot teeniva inimese palgast, kui 2500 eurot kuus teeniva inimese sissetulekust.

Vaesemate perede huvides oleks maksulangetus õiglane ja oluline. Sellest oleks suur abi madalama sissetulekuga inimeste toimetulekuks. Arvestades Eesti elatustaset ja siinseid palku on toidukaup meil siiski väga kallis. Pealegi, toiduhinna tõusu kiiruselt oleme Euroopas juba mitmendat aastat esikohal.

Käibemaksu vähendamine alandaks inflatsiooni ning ergutaks turgu ja tarbimist, millest riik lõppkokkuvõttes hoopis võidaks.

Toidu käibemaks Euroopas üldjuhul madalam

Eesti on toiduainetele kehtiva ühtse 20-protsendise käibemaksuga Euroopa Liidus lausa esirinnas. Meie toiduarvetes on käibemaksu osakaal oluliselt suurem kui Soomes, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis, Kreekas, Hollandis ja paljudes teistes riikides. Ja kui kasutatakse ka Eestile omast ühtset maksumäära, on seegi paljudel juhtudel Eesti maksumäärast tunduvalt madalam. Ainult Baltikumis (Läti siiski alandab imikutoidult võetavat maksu) ja Taanis on toidu käibemaks sama suur kui üldine käibemaks. Samas on näiteks Suurbritannias toit käibemaksuvaba. Samuti nagu Iirimaal, Maltal, Küprosel olulisemate toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide müügil. Väga sageli on aga käibemaks vaid mõneprotsendine. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on toidu käibemaks 7%, Hollandis 6%, Luksemburgis 3%, Itaalias olulistel toiduainetel 4% ja muidu 10%, Tšehhis 10%, Belgias 6% ja 12%.

Soomes vähendati käibemaks mõni aasta tagasi 22 protsendilt 13 protsendile, nüüd tõsteti 14 protsendile.

Kui maksusoodustused mujal toimivad, siis miks peaksime meie erandid olema?

Kauplused lubavad käibemaksu võrra hindu alandada

Valitsusparteid ütlevad, et maksualandamisega hinnad tegelikult allapoole ei lähekski ning et võidaksid vaid kauplejad ja tootjad. Samas väidavad kõikide suuremate poekettide esindajad, et kui riik ei võtaks enam 20% endale ja alandaks toidu käibemaksu, kauplustes müügihinnad langeksid.

Lubatakse lausa riigiga leping sõlmida hindade langetamise kohta. Nii näiteks kinnitas Prisma tegevdirektor Janne Lihavainen, et kui riik alandaks käibemaksu, langetaks Prisma toidukaupade hindu 20%. Praegu läheb poekassasse makstavast 10 eurost riigile 1,7 eurot, poe kasumisse aga heal juhul 10-20 senti. Hinnad langeksid juba kasvõi sellepärast, et jaekaubanduses on konkurents sedavõrd tihe - igaüks tahab teist üle lüüa ja hindu alla lasta lootuses, et inimesed hakkavad siis temalt rohkem ostma.

Miks siis Eesti ei võiks toidu käibemaksu alandada, kui valdavalt kogu Euroopa seda teeb?

Kui mõne aasta eest kiirkorras tõsteti käibemaksumäär 18 protsendilt 20 protsendile, siis öeldi, et seda tehti ajutiselt. Nüüd võiks vähemalt endise maksumäära ennistamisest alustada - langetada üldine käibemaksumäär 18 protsendini. Seejärel aga teha maksusoodustusi toiduainetele. Kumbagi meie tänane valitsus ei planeeri. Küll aga kavandatakse Riigikogu valimiste aastal langetada tulumaksumäära. Aga see ei anna soodustusi nendele, kel puudub töine tulu - pensionäridele, üliõpilastele, töötutele - ega ka väikesepalgalistele, kes võidavad sellisest maksualandusest vaid mõne euro aastas. Küll aga võidavad sellest suurepalgalised, kelle niigi paksu rahakotti kopsakas summa juurde tuleb.

Minister Ligi ütleb, et Eestis pole probleemiks nälg, vaid ülekaalulisus. Ju siis rahandusminister pole kuulnudki, et 45 tuhat last elab Eestimaal absoluutses vaesuses ja 18 000 on vaesusriskis. Ja et reaalpension ehk pensionide ostujõud on Statistikaameti andmetel hinnatõusude tõttu pidevalt kahanenud ning et üksielavad pensionärid peavad ots-otsaga kokkutulekuks sente veeretama.

Kordan: toidu käibemaksu alandamine aitaks vaesemaid peresid paremale järjele.

Aga Eesti tänast valitsust see ei huvita.

MARIKA TUUS-LAUL , Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |