Meie väga vabast ajakirjandusest

Ü. Strandberg,      08. november 2006


Äsja saime teada, et Eesti ajakirjandus on üks kõige vabamaid ja sõltumatumaid ajakirjandusi üldse (maailmas kuuendal kohal!). Tõepoolest, meie ajakirjandus on nii „vaba", et võib vabalt ise otsustada, millest kirjutada ja rääkida või millest vaikida.

Veel on väga hästi meeles, kuidas 2003. aasta märtsis pandi „juhuslikult" sündmuspaigal jõudnud ajakirjanike välklambisähvatuste ja telekaamerate surina-sahina saatel käed raudu ühel meie „kõige ohtlikumal kurjategijal" Vladimir Panovil. Nüüd on sellest möödas mitu aastat, aga millegipärast pole olnud võimalust meie vabast ajakirjandusest teada saada, mis on sellest ohtlikust isikust saanud, millal toimus või toimub kohus tema üle ning milles üldse seisneb tema ohtlik kuritegu ning missugune karistus talle määrati või määratakse.

Viimasel ajal on olnud palju juttu Gruusiast ehk, uuendatud nimega, Georgiast, kus hiljuti olla toimunud tähtsad valimised, millelt ennustati presidendi poolehoidjate suurt edu. Veel valimiste päeval ennustati tema pooldajate 70-protsendist toetust ning lõplikud tulemused lubati avaldada mõne päeva pärast, kuid nüüd, kui valimistest on möödas juba mitu nädalat, pole ma millegipärast saanud mingisugust infot Gruusias toimunud valimiste lõplikest tulemustest. Ilmselt on „vabal" ajakirjandusel täielik vabadus neid mitte avaldada (või avaldada mittenähtavalt).

Äsja viibis Eestis Hiina võimuhierarhia neljas isik, kes pidi kohtuma siin nii parlamendi esimehe ja peaministri kui ka presidendiga. Millegipärast pole senini mul olnud võimalust ajakirjandusest ei pildis ega sõnas saada informatsiooni, kuidas kulges Hiina kõrge ametniku kohtumine president Ilvesega ja millest seal kõneldi. Või kas see kohtumine üldse toimuski? Ehk on see meie „vaba" ajakirjanduse enda otsustada, millest ta rumalat rahvast informeerib ning mida ja kui palju tollel tarvis teada?

Palju on juttu sellest, et nüüd tahetakse Eesti rahvuslikku ringhäälingut politiseerida – moodustada üksnes parlamendisaadikutest koosnev ringhäälingunõukogu, et allutada meedia teatud poliitilistele jõududele.

Mitmed ajakirjanikud on välja öelnud seisukoha, et loodava Rahvusringhäälingu nõukokku peaksid kindlasti kuuluma ka erialaspetsialistid – ta ei tohiks hakata koosnema üksnes poliitikutest. Kuid on ju ka avalik saladus, et praegugi on see nõukogu täiesti politiseeritud, kuigi varjatud kujul – et kõik need nn spetsialistid esindavad oma poliitiliste eelistuste põhjal üht või teist erakonda (peamiselt küll üksnes parempoolseid), mistõttu rääkida sellisel põhimõttel moodustatud ringhäälingunõukogu erapooletusest on lihtsalt hämamine ja absurd. Kindlasti oleks läbipaistvam, arusaadavam ja ausam, kui Rahvusringhäälingu nõukokku kuuluksid rahva poolt valitud parlamendisaadikud. See tagaks nõukogu erapooletuse ning looks võrdsed võimalused kõigile poliitilistele jõududele, väldiks Eesti ajakirjanduse ilmse kallutatuse parempoolsusse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)