Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Mõtisklusi rahvuslikust julgeolekust [III osa]

FEJA RÄIM,      27. märts 2013

Rahvusliku julgeoleku probleemid algavad ja lõpevad küsimusega, kes juhib riiki ja milline staatus on rahval. Algus 13. ja 20. märtsi KN.
 

Juhitavad kodanikud


Kui laps ühiskonnast eraldada, ei kasva temast inimest, vaid tema maailmataju jääb sarnaseks nende loomade omaga, kelle hulgas ta kasvas. See on võrreldav olukorraga, kus rahva maailmanägemust kujundatakse kohustuslike stereotüüpide abil ebaadekvaatses suunas seni, kuni inimesed ei saa enam aru, mis toimub.


Selline ühiskond on täielikult ette valmistatud juhtimiseks struktuuritu, kontseptuaalse riigiülese võimu poolt. Kui tekib rahulolematuid, soovitatakse neil järgmistel valimistel hääletada mõne teise erakonna poolt. On aga arusaadav, et ka kõik teisedki erakonnad on sellises ühiskonnas riigiülese kontseptuaalse võimu tööriistad.



Rahvas kooritakse paljaks


Kontseptuaalne võim valdab informatsiooni ja tunneb vahendeid, kuidas muuta massid kuulekaks ja neid riigiüleselt valitseda. Ühiskond pumbatakse rahast ja vahenditest tühjaks ning rahvas ei tööta enam mitte enda ja oma riigi, vaid kontseptuaalse võõrvõimu heaks. Põhjatusse kaosesse ei neeldu mitte ainult rahva maksuraha, vaid ka inimene ise. Olgu ta rikas või vaene, muudetakse ta sobiva olukorra tekkimisel raha tootvaks vahendiks. Kuidas on see võimalik?



Omanikust tootmisvahendiks


On valdkondi, kus inimene kas riigi sunnil või muul viisil sõltub varjatud struktuuride mustast ärist, kuid tarbijaks teda seal nimetada ei saa, sest mingit hüve ta seal ei tarbi. Kõige arusaadavamaks näiteks Eesti oludes on inimene, kes on pankadele, meelemürgiärile või peavoolumeediale raha tootmise vahend. Näiteid on teistestki valdkondadest, kus inimest ei saa tarbijaks lugeda. Kellelegi ei tule vist pähe väita, et rott tarbib arseeni. Sattunud kord lõksu, ei pääse inimene enam sealt välja ja selleks, et ta selles äris raha edasi toodaks, on vaja teda vaid jätkuvalt varustada meelemürkidega.



Tootmisvahend palka ei küsi


Areneva tsivilisatsiooni eesmärk on inimese heaolu. Degenereeruva tsivilisatsiooni eesmärk tänapäeva maailmas on teha inimesest manipuleeritav tootmisvahend. Vabast inimesest, kes ise oma elu seab, erineb tootmisvahendiks muutunud inimene selle poolest, et ta ei küsi palka ja toodab võõrale ärile raha, ennast hävitades.



Informatsioon, mis tapab


Kuidas selline olukord saavutatakse? Inimese aju on kergesti zombeeritav vastava informatsiooni, väärkasvatuse, libahariduse ja meedia poolt. Sellise inimeseni on peagi võimatu viia arusaama sellest, mida ta endaga teeb.


Me kõik oleme riigi sunnil pankade kliendid ja anname oma tööga teenitud raha pankadele kasutamiseks, makstes pangale kõigi oma rahaga toimuvate operatsioonide eest, isegi selle eest, et pank raha vastu võtaks. Raha, mida pank välja laenab, on tootmisvahendiks muudetud hoiustajate omand.


Kui inimesel ei jätku töötasust elementaarseks toimetulekuks, on ta alatihti sunnitud ellujäämiseks võtma 20% intressiga laenu pangast, muutudes nii veel teisekski tõhusaks tootmisvahendiks pangale.


Ka alkoholismini ja tubakani jõutakse ühiskonna tavade ja stereotüüpide kaudu. On ju kasutu rääkida alkohoolikule tema eluviisi fataalsest olemusest, paljas meeldetuletuski sellest paneb ta kohe pudelit haarama. Kas on suitsetamist vähendanud sigaretipaki hoiatus, et suitsetamine on kahjulik? Või on narkomaania kasvu pidurdanud senine narkopreventsiooni metoodika?


Ei, mitte vähimalgi määral. Meelemürkide küüsi sattunu allub meelekindla tootmisvahendina meelemürgiärile. Kas paneb inimest mõtlema see, et temast on tehtud tulus tootmisvahend?


 

Ei oska muud tahta


Inimeseks kasvamine eeldab vastava keskkonna olemasolu. Kui haridussüsteem ja kasvatus, mis peab lapsele tema kujunemisea teatud etappidel hädavajalikke ja arenemiseks kasulikke teadmisi andma, hakkab selle asemel sisendama lapsele elajalikkust ja andma talle kasutut, tema aju blokeerivat informatsiooni, siis laostub tema eneseteadvus ja temast saab manipuleeritav olend. Kui laps pole paremat näinudki, ei oska ta ka hiljem paremat tahta ja on olukorraga isegi rahul.


Kahjuks on meie haridussüsteemil ja kasvatusel liigagi palju murettekitavaid tunnuseid. Paljud lapsed teevad juba lasteaias tutvust meelemürkidega; kool annab omakorda tõuke ignorantsuse, vaimse kultuurituse ja moraalse laostumise suunas.



Muusika, mis sandistab


Meie lasteüritusedki toimuvad enamasti hüsteerilises õhkkonnas, valju madalsagedusliku muusika taustal, mis teadaolevalt edukalt blokeerib inimese vastuvõtuvõime. Selline muusika koormab puhkuse asemel lapse organismi kohutava koguse lõhkenud ajurakkudega, mida immuunsussüsteem peab hakkama organismist välja viima. Laps muutub apaatseks ja närviliseks, kaotab huvi kooli ja arendava tegevuse vastu. Kodus istub ta arvuti taga ja hakkab koos omasugustega nautima vägivaldseid mänge või kiusama oma kaaslasi virtuaalses keskkonnas, mida kontseptuaalse võimu kandjad eksitavalt sotsiaalseks võrgustikuks tavatsevad nimetada. Selline laps on juba valmis tasuta tootmisvahend teda jätkuvalt zombeerivale ärile, tema vanemad aga maksavad lapse ärakasutamise eest veel kõvasti peale. Allakäigutrepp on paraku ühesuunaline.



Meedia terrorismi õhutajana


Kontseptuaalne võim õhutab oma libameediaga sotsiaalsete pingete üleskruvimist ekstreemsete vähemuste poolt, terrorismi, finantseerib sellist meediat, mis teemat pidevalt üleval hoiaks. Suur osa teleseriaalitoodangust, mida meile sisse ostetakse, on toodetud narkoärist tulnud rahaga. On ju ammu teada, et mitte televisioon ei kajasta elu, vaid reaalne elu hakkab peegeldama televisioonis ja meedias pidevalt ülal hoitavat destruktiivsust. Inimene aga maksab sellise mittevajaliku informatsiooni eest, olles jällegi selles mustas äris tulusaks tootmisvahendiks.



Stabiilne kriis

Kui ei tehta enam vahet, mis on hea ja mis on halb, siis on hullumaja valmis ehitatud. Stereotüüpne mõtlemine on oma töö teinud. Sellises ühiskonnas, kus rahvas on ignorantne ja ka valitsejad ei saa aru või ei taha tunnistada, et riiki ei juhi mitte nemad, vaid riigiülene kontseptuaalne võim, ei saa olukord paremuse suunas muutuda.


Nukuvalitsus võib oma elu sellises ühiskonnas muidugi pikalt nautida, sest arukat kodanikkonda, kes nad paika paneks, enam ei eksisteeri.



[esiletõste] Raha, mida pank välja laenab, on tootmisvahendiks muudetud hoiustajate omand.


(Järgneb)


FEJA RÄIM, vaatleja

 



Viimati muudetud: 27.03.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail