Tuleva aasta riigieelarve vajab keskerakondlikke muudatusi

Tuleva aasta eelarvet võib nimetada paigaltammumiseks, mis Eesti ühiskonnas suuremat muutust kaasa ei too. Oma üldilme poolest ei erine 2017. aasta eelarve kuigipalju viimastel aastatel tavapäraseks saanud mustrist. Näeme taas, et valitsusel puudub pikem plaan ning elatakse vaid tänases päevas. Valitsus mängib maksumuudatustega nullringi-mängu, mis pikaajaliselt kahjuks jätkusuutlik pole. Võtame näiteks plaani võetud sotsiaalmaksu langetamise, mis viiks 2018. aastaks selle maksumäära tänaselt 33 protsendilt 32 protsendile. Tuletan meelde: seda tehakse oludes, kus Haigekassa on sügavalt miinuses.

Kahjulikud ja tarbetud maksumuudatused tuleb ära jätta

Sotsiaalmaksu langetamise tagajärjel prognoositakse 2017. aastal laekumise vähenemist 40,5 miljoni ning 2018. aastal 86 miljoni euro ulatuses. Tegemist on sammuga, mis kahjustab tervishoidu ja millest reaalseid võitjaid on raske näha. Isegi Eesti Maksumaksjate Liit ei kiida seda maksulangetust, kuna nende hinnangul ei anna see tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Meie ettepanek on ära jätta selline tarbetu maksudega mängimine. Me ei vaja protsentide liigutamist, vaid terviklikku maksureformi.

Kahjuliku maksudega mängimise alla läheb kahtlemata ka valitsuse otsus kasvatada järgnevatel aastatel kütuseaktsiisi määrasid. Need aktsiisid tõusid esmakordselt käesoleva aasta 1. veebruaril ning paika on pandud ka aktsiiside tõstmine 2017. ja 2018. aastaks.

 Juba täna on diislikütuse aktsiis Eestis enam kui 30 protsenti kõrgem kui Lätis, aga erinevalt Eestist ei plaani Läti järgmisel aastal aktsiisimäära tõsta. Eesti aktsiise uuesti kasvatades käriseb diislikütuse aktsiisimäärade vahe juba üle 44 protsendi. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda majandusele tõuge, kuid ma ei usu, et kütuseaktsiisi määrade täiendav tõstmine meie majandusele positiivse tõuke annaks, pigem vastupidi. Seetõttu tuleks järgmiseks aastaks planeeritud kütuseaktsiisi kergitamisest loobuda.

 Ettepanekud eelarvesse

Vaadates tuleva aasta riigieelarve kavandit, on selge, et Keskerakond kavatseb ka tänavu esitada eelarvele kümneid omapoolseid muudatusettepanekuid. Juba kevadel, mil riigi eelarvestrateegiat kokku pandi, saatsime rahandusministrile omapoolsed ettepanekud. Tegime seda selleks, et minister ei saaks jälle öelda, et meie ettepanekud jõudsid eelarvekoostajateni liiga hilja ning et seepärast ei saadud nendega arvestada.

 Keskfraktsiooni esitatavad muudatused puudutavad mitmeid valdkondi, mille eest meie erakond on aastaid aktiivselt seisnud. Lühidalt kokku võttes – meie tehtavate muudatusettepanekute hulka kuuluvad tulumaksuvaba miinimumi senisest suurem tõus, omavalitsuste tulubaasi kasvatamine ning põllumeestele maksimaalse üleminekutoetuse maksmine. Maapiirkondade kestmajäämine ja põllumajanduse hea käekäik on omavahel väga tihedalt seotud ning meie hinnangul lihtsalt ei tohi põllumehi tormituulte kätte jätta.

 Kindlasti leiab meie muudatuste seas ka sotsiaalpoliitilisi ettepanekuid, mis peaksid olema ühe endast lugu pidava riigi jaoks iseenesestmõistetavad. Pean siinkohal silmas laste koolilõunatoetuse suurendamise vajadust, toimetulekutoetuse kasvatamist ning riikliku matusetoetuse taastamist. Kuid meie ettepanekud ei piirdu kindlasti ainult siinloetletud punktidega.

 Fantastiline eelarve? Siiski mitte

Kuulates peaministri kommentaare tuleva aasta eelarve kohta, jääb ekslikult mulje, et tegemist on kogupaketi ning igati suurepärase eelarvega, mille üle oleks uhke iga tõeline põhjamaine riik. Paraku päris nii siiski pole. Lisaks eeltoodud puudustele hirmutab mind ka asjaolu, et peaminister on lubanud tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektor trimmi.

Kui vaatame, kuivõrd õhukeseks on riik maapiirkondades lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus suuresti vabatahtlikkusel ja missioonitundel, siis on veel täiendav kokkuhoidmine vastutustundetu. Lisaks tähendab taoline trimmimine, et sektori palgakasvud tulevad suuresti sisemiste ressursside arvelt. Ühel hetkel pole meil aga enam midagi trimmida. Kahju, et see teadmine valitsusel kohale jõuda ei taha, ükskõik kuidas seda ka selgitada.

Selleks et paigaltammumisest väljuda, tuleb meil ette võtta julgemaid samme ja reforme, mida tänane koalitsioon tegema ei hakka. Riigieelarvesse täiendavate tulude saamiseks peab valitsus lahti ütlema maksudogmadest ning tunnistama, et see tee, mis tõi meid siia, ei vii meid enam samas tempos edasi.

Olen veendunud, et Eesti vajab edasiminekuks keskerakondlikke lahendusi.

[pildiallkiri]   KADRI SIMSON:Selleks et paigaltammumisest väljuda, tuleb meil ette võtta julgemaid samme ja reforme, mida tänane koalitsioon tegema ei hakka. Riigieelarvesse täiendavate tulude saamiseks peab valitsus lahti ütlema maksudogmadest ning tunnistama, et see tee, mis tõi meid siia, ei vii meid enam samas tempos edasi.

Olen veendunud, et Eesti vajab edasiminekuks keskerakondlikke lahendusi.

KADRI SIMSON,

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Jaga |