![]() Eduloost, vabadusest, allakäigustÜLO PALOVER, 17. juuni 2009Ainult aastakene on möödunud ajast, kui trükimusta nägi mu arvamuslugu pealkirjaga „Eesti edulugu polegi olemas". Nüüd tunnistab paadunumgi valitsusekummardaja, et tegelikkuses mingit Eesti majanduse edulugu polnudki. Oli eelnevate põlvkondade loodud rikkuste arutu ja kiire hävitamine, mahaparseldamine ilusa võlamulli varjus, et varata nutust majandusseisu. Oravad on osavad ilukõnelejad-valetajad, laarlased aga tublid lammutajad. Tahtsin provotseerida peaministrit hetkeolukorda võrdlema ENSV saavutatuga, aga võta näpust! Isegi oravatel käib see üle jõu. Võrdlusest selguks täielik tagasiminek ehk krahh. Ma pole päris kindel, kas peaministrile on nüüdki pärale jõudnud, et edulugu algab kunagise taseme ületamisest.
Ansiplaste riik üritab hakkama saada ilma majanduseta Soome ajakirjanik Sami Lotila kirjutas: „Tubli Eesti areng: Nõukogude Liidu kõige jõukamast vabariigist Euroopa Liidu puruvaeste hulka." Väga tabav! Euroopas paistavad juba silma meie kodutud ja prügikastiinimesed. Mida vaesem ja lollim rahvas, seda vabamalt ja külluslikumalt elavad juhid. Tõsi mis tõsi, et ENSV juhid ei saanud välis- ja sisemaal hiilata, nad pidid ikka majandama nii, et igal inimesel oleks kindel ninaesine, kodu, töö, pension, väiksed kommunaalkulud, tasuta haiglaravi, stipendiumiga kindlustatud haridusja esmatarbekaupade madalad hinnad. Okupant oli ju turjal, käskis ja kontrollis. Tõsi, EV ei keela rahva enamusel olla vaene, loll, kodutu, töötu - täielik vabadus ja üleolek ENSV-st. Kuradi kommunistid olid ikka jõhkrad küll! Unustatakse, et vabadust, ilu ja möla ei anna patta panna. Tööga, ikka vaid tööga luuakse materiaalseid väärtusi, mis sobiksid ka patta ja kõhtu. Spekulant ja bürokraat ei loo väärtusi, vaid riisub rahva töövaeva.
Vabadus on propagandatrikk „Eesti ühiskond on nagu hüään, kes armutult rebib lõhki nõrgad ja jätab preeriasse surema. See preeria võib olla Tallinnas Kopli, Tartus Hiinalinn või Kagu-Eesti tervikuna." Niimoodi iseloomustab siinset elu Sami Lotila. Kui õiged tähelepanekud! Mitte hoolida vanast, väetist ja haigest - see on saanud meil vabaduse võrdkujuks. Pensionär peab oma pensioni välja ostma! Rikas tunneb, et raha teeb vabaks. Kas rahata inimene tunnetab ka vabadust? Kas tõttab seda kaitsma? Arvan, et vaesed, kaitstes vabadust, kindlustavad endale veel vaesema tuleviku. Lotila leiab: „Eesti on valinud oma tee ega hooli oma vaestest, haigetest ja vanuritest. See vaesus ja viletsus, mida olen näinud ja peaaegu iga nädal näen Eesti külades ja asulates, tundub minu lääne kolleegidele täitsa uskumatu. Paljudes kohtades elati 1991. aastal paremini kui aastal 2009." Sulatõsi! Nagu minu silmadega nähtud ja kohapeal tunnetatud. Mida ei suutnud teha Põhjasõda ja järgnenud katk, tegi vaevata ära neoliberaalne vabaturg, röövkapitalism.
EV-le on suureks koormaks omavalitsused Omavalitsused on tühjaks imetud varast ja inimestest. Imestatakse, miks on ääremaadel puudega inimeste osakaal nii suur. Seletus on väga lihtne: kes veel jaksavad, need liduvad nälja kartusel Tallinna või välismaale. Probleem pole selles, et maainimesed ei tahaks tööd teha ja toota toidupoolist, aga neile ei anna riik võimalust. Kas mäletate aega, kus Padar veel põllumajandusministrina kiitles meedias, et tõstis toiduainete kvaliteedinormid (muidugi elanike huvides!) kõrgemaks kui Euroopa Liidus, et saada konkurentsieelist vanade EL-i riikide ees. Selleks keelati loomade tapmine kodus, liha turustamine, piima ja kõigi saaduste toiduks töötlemine ja müümine. Tarbijakaitse ja politsei pandi jälgima ja karistama normide rikkujaid. Vohasid kontrollijate banded ja vohavad siiani, kuigi nüüd pole nagu enam midagi kontrollida. Aga kes tahab heast „töökohast" loobuda? Võib läbi käia kümneid külasid, kuulmata kukelaulu ja nägemata ühtki kohalikku inimest või suuremat kodulooma. EL-i astumine tõi meie maaelule hävingu.
Ainult Keskerakond suhtus EL-i astumisse kahtlusega Ja ei eksinud. Kuhu jäid põllumajanduse ja maamajanduse toetuste ühtlustamine vanade EL-i liikmesriikidega, nagu oli lubatud? Miks presidendi ja valitsuse tasandilt ei kuule selles asjas ühtki sõna ega nõuet EL-ile? Teame väga hästi, et vanad liikmesmaad just suurendavad oma põllumeeste toetusi jätkuvalt suurendamaks konkurentsieelist meie ees. Meie asjapulgad aga vaikivad orjalikult.
Oma rahvast hooliv riik ajaks selja sirgu Ja kehtestaks sisseveotollid, kuniks abipaketid ühtlustuvad. EL ise deklareerib, et Liidu sees kehtib vabakaubandus ja puudub kellegi konkurentsieelis. Õige peremees lööks Brüsselis rusika lauale, astuks EL-ist välja ja nõuaks sellelt õigusriigilt kõigi kahjude ja kõlvatu konkurentsiga röövitu tasumist ja tagajärgede korvamist. Aga meie puuslikud käivad Brüsselis koogutamas.
Meie riigijuhid ei pakata patriotismist Riigi loovad patriootiliselt meelestatud rahvamassid ja nende juhid, kes on sama meelestatusega. Meil on läinud väga halvasti, et võimule pääsesid patriotismitundeta halvad peremehed. Mida nad ise ei varjagi. Kui valitseja on rahausku, siis temast rahvast hoolivat peremeest ei ole ole ega saa.
Demokraatia - lörtsitud ja kallutatud mõiste Põhiseaduse järgi on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Huvitav iseseisvuse liik! EV on nii sõltumatu, et raske on näidetki tuua, kui ollakse sõltuv kogu maailmast. Demokraatiast ei tihka nagu rääkidagi, kui valitsus on esindusdemokraatlik ja president on esindusdemokraatide poolt valitud isik. Kõrgeima riigivõimu kandja olevat rahvas, aga mil moel, kui rahval puudub võimalus ja voli valida kõrgeimat esindajat, s.o. presidenti. Tegelikkuses näeb kõrgeim riigivõimu kandja välja väga halenaljakas, kui rahvas peab kogunemiseks (miitinguks, meeleavalduseks) igakord, eelnevalt ja teatud tingimuste täitmiseks luba küsima (paluma) mingilt politseiametnikult. Muidu pekstakse kõrgeima võimu kandjad laiali, neid vahistatakse, trahvitakse või jäetakse kinni. Loogika ütleb, et kõrgeima võimu kandja on meie riigis politsei. Politseid relvastatakse rahva vastu ja rahva raha eest. Kui kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, siis vastutavad esindusdemokraadid rahva ees ja ammuilmagi ei peaks rahvas kogunemiseks küsima politseiametnikult luba. On aeg sulastelt aru pärida, miks nad juhtisid meid kriisi, kui suurriik Hiina sammub vapralt eduteel.
Moraalitu sõda rahva vastu Ajast, kui meedia müüdi maha väliskapitalile, kujunes meie riigis koheselt välja ühtne ja terviklik monopoolne eraõiguslik inforuum. Kujunes ühe idee monopol, moraalitu rahakummardajate usu kõikvõimas väikesearvuline vennaskond, kes valdab kogu inforuumi. Et mitte näida ühe monopolina, loodi ka avalik-õiguslik inforuum, mida peab ülal maksumaksja, s.t rahvas. Üsna ruttu osavate poliitiliste manipulatsioonidega kaaperdas eraõiguslik meediamonopol avalik-õigusliku inforuumi. Eesti hädade põhjus on rahvastiku selgepiiriline jagunemine kolmeks osaks: rikkad, vaesed ja venekeelsed. Suhtarvudes umbes 10%+60%+30%. Keegi ei taha nüüd meenutada,et praegused hädad said alguse röövkapitalistlikule süsteemile üleminekul. ENSV tingimustes oli rahvas ühtne, isegi õnnelik, vaesust ja rikkust jagasime solidaarselt. Nüüd tuli sõna „solidaarsus" käibele vajadusega jagada vaesust vaestele solidaarselt. Aga rikkus ei kuulu jagamisele, kuigi vaesed tekkisid rikaste täitumatust kasuahnusest ja halvast majandamisest. Üleilmne kriis on ainult kattevari omaeneste möödalaskmistele.
ÜLO PALOVER, Lasva vald, Võrumaa Viimati muudetud: 17.06.2009
| Tagasi uudiste nimekirja |