Lennart Meri armid ja sidemed

Peeter Rahnel,      23. oktoober 2002




Lennart Meri presidendiaastad olid täis eneseimetlust ja enese kanoniseerimispüüdu. Igal võimalikul juhul püüdis Meri enese isikut presidendi ametis ületähtsustada ja ametikohale mitte ette nähtut seadustada. Ühel kohtumisel USA presidendiga suvatses Lennart Meri kutsuda kolleegi Kamtðatkale kala püüdma. See võis olla seniilsuse ilming, kuid võis olla vabalt vaid ka suurustamine või oma tähtsusetust tunnetava mehe püüd suurriigi juhiga suhtlemisel lihtsalt alaväärsusest üle olla. Kuid sosinal on levinud ka arvamus, et Meril lipsas kogemata üle huulte oma meeles mõlkuva tegeliku isamaa unustamatult kaunis kalastamispaik.
USA-s on Merile kangastunud ka enne presidendi aega kummalisi nägemusi. Ühel hetkel oktoobri lõpus 1990 hakkas Meri külvama kahtlusi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütli lojaalsuse kohta Eesti riigile. Ta käis välja Ülemnõukogu Rahvarinde fraktsiooni koosolekul kuskilt Washingtoni advokaadibüroost näpsatud või lihtsalt fabritseeritud faksid. Nende põhjal esitas Lennart Meri versiooni, et Arnold Rüütel on seotud USA Luure Keskagentuuriga. Rahvarinde valitsuse välisminister põhjustas sellega tõsise usalduskriisi Rahvarinde ja Ülemnõukogu juhtkonna vahel. Mõelgem ka veel, et sel ajal kontrollis Eestit Nõukogude Liit oma jõustruktuuride - sõjaväe ja KGB-ga. Kas kõrge riigiametniku süüdistamine töötamises teise riigi luure heaks oleks võinud viia selle ametniku otsesele represseerimisele?
Merile imponeeris Vene Föderatsiooni president Jeltsini toetus - välkvisiit 1990. aasta kevadtalvel Balti riikidesse. Eestit viimasena väisanud Jeltsin sõitis Tallinnast Leningradi(Sankt-Peterburgi) autoga, kuna kartis, et tema lennuk võidakse armee ja KGB poolt lihtviisiliselt kõrvaldada. Karismaatilise Jeltsini laineid löönud visiiti silme ees hoides soovis Lennart Meri Pätsi diktatuuri poolt allakirjutatud järeleandlikele baaside lepingutele ajalooliselt mitte alla jääda. Oma isiku talletamissoov ajaloo lehekülgedele oli niivõrd tugev, et soleeriv president Meri tegi juulis 1994 äkkvisiidi Moskvasse.
Üllatunud ajakirjandusele vastav peaminister Laar ja välisminister Luik vandusid suisa kõigi pühakute nimel, et antud visiit on lihtsalt sõbralik kohtumine kahe presidendi vahel ja mingeid volitusi presidendile mingite kokkulepete sõlmimiseks pole isegi arutatud. President aga sõlmis kokkuleppe, mis allkirjastati ja saadeti Eesti Vabariigi välisministeeriumile tutvumiseks. Oli niivõrd kiire, et ainult vene keeles ja ühes eksemplaris sõlmitud ning allkirjastatud lepe saadeti faksiga Eestisse. Selle olid loomulikult ette valmistanud Vene poole diplomaadid, lähtudes ainult nende huvidest, kuna kaasas ei olnud ju lepete sõlmimise spetsialiste meie välisministeeriumist.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)