Kes on kutsehaiguste tekkimises süüdi?

18. mai 2005


Kui palju on juba Eesti vabariigi eksisteerimise ajal valitsusi vahetunud, kuid ükski neist ei ole võtnud vaevaks lahendada kutsehaigete probleemi, mis seisneb selles, et tööandjad hiilivad kõrvale kohustusest maksta kutsehaigetele hüvitist. Neil on väga lihtne seda teha, sest siiani puudub selline seadus, mis otseselt kohustaks hüvitist maksta. On küll olemas vabariigi määrus nr 172 aastast 1992, mis käsib tööandjat kutsehaigetele hüvitist maksta, kuid selles määruses on lause, mis nullib selle määruse. Nimelt: Kui tööandja tõestab, et ta ei ole kutsehaige haiguses või töölise tööõnnetuses süüdi, siis ta ei pea hüvitist maksma.
Siin on tööõnnetused ja kutsehaigused kavalalt ühte patta pandud, tegelikult on need erinevad asjad. Tööõnnetuse puhul võib tõesti olla vaieldav, kui palju on süüdi üks või teine osapool, mitte mingil juhul aga kutsehaiguse puhul, sest kutsehaigusesse haigestutakse pikaajaliste halbade töö- ja olmetingimuste pärast antud ettevõttes, kusjuures tööandja on teadlik halbadest kutsehaigusi põhjustavatest tingimustest, kuid ei ole midagi ette võtnud, et neid parandada. Seetõttu on täiesti kohatu vaielda, kes on kutsehaiguses süüdi.
Tihti leitakse kohtus, et kutsehaige on ka ise süüdi, kuna ta olla kasutanud valesid töövõtteid või siis ei võtnud ta ise midagi ette, et ära hoida kutsehaigusesse haigestumist. Siin kerkib üles küsimus: kus olid siis tööandja ohutustehnikat jälgiva juhtivtöötajate silmad, et pikki aastaid lasti töölisel valesid töövõtteid kasutada. Nende kohus on ju jälgida, et töö kulgeks ettevõttes ohutult. Tööline ei pruugigi alati teada, kuidas on vaja töötada ennast ohtu seadmata, kui talle pole sellest räägitud. Näiteks ei räägitud kaevandustes sellest, et puurimine käsipuurmasinaga tekitab vibratsioontõve. Veel praegugi püütakse seda fakti eitada, ehkki see on ammugi tõestatud.
Seda kõike arvesse võttes on vaja teha määrusesse nr 172 muudatused, mis tagaksid kutsehaigete ettenähtud hüvitiste kättesaamise. Näiteks et tõestatud kutsehaiguse puhul on süüdi ainult tööandja ja ta on kohustatud vastu vaidlemata ettenähtud hüvitisi ja trahve maksma. Tööandja maksab sotsiaalmakse või trahve sotsiaalministeeriumile nii palju, kui tal on kutsehaigeid. Hüvitist maksab kutsehaigetele sotsiaalministeerium.
Kavandatav kutsehaiguste kindlustus on asja poolik lahendus, kuna see hakkab hõlmama ainult tulevaste kutsehaigete probleeme. Muudatused aga peaksid käima nii endiste kui tulevaste kutsehaigete kohta.
Heinu Grüning,
Kohtla-Järve
Pensionärist kutsehaige, kes jättis oma tervise kaevandusse ja ei ole selle eest sentigi hüvitist saanud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)