Lepajõe briljante ei taheta

Ralf R. Parve,      16. aprill 2003


Kogu Eesti progressiivset inimkonda vapustas 8. aprillil teadasaamine, et siseministeerium ei pidanud võimalikuks miljonite lemmikule saatejuht Alex Lepajõele (42) tema väidetavalt kriminaalse mineviku pärast Eesti kodakondsuse andmist, kuna seadus seda keelab. Pakuks siinkohal välja teistsuguse versiooni, mis on täiesti arvestatav kogu kaasuse uueks läbivaatamiseks, arvestades Lepajõe erakordseid teeneid Eesti Vabariigi ees.

Kommunistid said Lepajõelt tünga

Meile kinnitatakse, et 1978. aastal mõistis nõukogulaste kohus toona Oltsveli perekonnanime kandnud Lepajõele korterivarguste ning riigivara varguse eest tingimisi kaheaastase vanglakaristuse kaheaastase katseajaga. Tegemist paistab olevat pahatahtliku tõlgendusega. On andmeid, et kandes põrandaalust pseudonüümi Olstvel, konfiskeeris noor Alex hoopiski nii okupandist kommunistile kuuluvat kui Eestit okupeeriva NLiidu poolt kokkuriisutud vara. Analoogselt käitusid okupantidega sõjajärgsetel aastatel ka metsavennad, keda me nüüd tänutundes meenutame.
19. mail 1984. aastal oli Lepajõe sunnitud koos kahe mõttekaaslasega põgenema kahte Johnson päramootorit kandva kummipaadiga vabasse maailma - Soome ja sealt edasi Rootsi. Ametivõimud ei taha aga sugugi arvestada, et Pirita purjespordikeskusest kummipaadi ärandamine oli sügavalt nõukogudevastane protestiaktsioon. Nii protestisid noored vabadusvõitlejad okupeeriva riigi poolt teostatud 1980. a Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati vastu. See oli ka teadlik aktsioon NLiidu vägivallaaparaadi nõrgestamiseks ja läänest töörahva raha eest kommunistidele ostetud korralikest paadimootoritest ilmajätmine. Põgenemispäevgi oli meie vabadusvõitlejatel teadlikult valitud - nimelt just 19. mail tähistasid piiri valvavad okupandid NLiidu piirivalvurite päeva. Noored kangelased paljastasid mänglevalt müüdi nõukogude impeeriumi valvatava piiri vankumatusest.

Raha vabadusvõitluseks

Teatavasti vajab iga vabadusvõitlus aga raha. Näiteks röövisid bolshevikud parema tuleviku nimel tsaristlikke panku. Robin Hoodi ja Wilhelm Telli nimi peaks meile samuti tuttav olema. Seetõttu ei tekitagi erilist imestust, et juba 1985. aastal osales Lepajõe oma kaaslastega juveeliäri ja pangaröövis Helsingis. 1,8 miljonit krooni oli vabadusvõitluse paremaks organiseerimiseks üsnagi nimetamisväärne summa. Kuuldavasti on briljandid tänaseni kuhugi väga osavalt ära peidetud. Ehk leivad need briljandid tulevikus endale väärilise koha lähimineviku okupatsioonide muuseumis. Kui karmis ajaloos peaks midagi hullu juhtuma, saaks vääriskivide eest mõnda aega ülal pidada Eesti eksiilvalitsust.

Valepasse jätkus prügikastigi

Vabadusvõitlejaid jälitas KGB ja jälitavad meile vaenulikud luureorganid alalõpmata. Sestap pole midagi kummalist selles, kui vabadusvõitlejatel on mitmesuguseid valedokumente. Nii oli neid ka Alex Lepajõel isegi Eesti taasiseseisvumise järel. Endine keskkriminaalpolitsei abidirektor Koit Pikarogi on ajakirjandusele näiteks öelnud: "Saksa saatkond saatis meile tema kohta päringu, sest ta peatus neid passe kasutades erinevates hotellides ja tegi nii külmi arveid." Meenutagem siinkohal tunnustavalt, et ka Saksamaa on meid okupeerinud.
1998. aasta veebruaris jäi Lepajõe Tallinna Lennujaamas teel Soome jällegi vahele valepassi kasutamisega. Samal ajal leiti sõbraliku naaberriigi pealinna lennujaama prügikastist mitmeid Alexile kuuluvaid erinevaid ja erinevate nimedega isikudokumente.
Selline ta juba on, see vabadusvõitleja raske elu. Isegi Leninil oli mitu nime. Kohus sellest aga aru saada ei suvatsenud ning mõistis tühipalja asja eest Lepajõele tingimisi pool aastat vanglakaristust, mille katseaeg sai läbi 2000. aastal Kahjuks pole teada, kas Lepajõe omas ka Nanseni ja Jaaksoni passe.

Välismaalase passiga Eestis elav Lepajõe on oma kodakondsuse teemal ajakirjandusega suhtlemisel napisõnaline. "Mul pole probleeme," on ta SL Õhtulehele öelnud. Näib, et probleeme on vaid seaduseandjatel. Kõigil - kellel vähem, kellel rohkem - on kogunenud okupatsiooniaegade taaka.
Meenutagem, et Alex Lepajõe on vabaduses ja vabas maailmas elanud 1984. aastast alates. Kui välja arvatud need üksikud aastad, mis ta välismaal rootsi kardinate taga istus, on ta vabaduses elanud ühtekokku 18 aastat. Kuid meie siin - kõigest 11 ja pool aastat. Kust võtame me endale õiguse Alex hukka mõista? See on küsimus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)