Jaak Uibu kiri Kirjanike Liidule

"Ühispleenum oli ajalooline sündmus taasiseseisvumise eelloos. Loomeinimeste poolt öeldi seal välja aastakümneid allasurutud soovid, seisukohad ja nõudmised. Ja need julgustasid ja hingestasid kogu rahvast. Küllap enamus tolle aja unistustest ja lootustest on tänaseks täitunud," kirjutab dr Uibu Haridusseminari nimel.

„Siiski veelgi teravamalt kui tollal, kerkivad täna esile Lennart Meri ettekandes „Kas eestlastel on lootusi?" 25 aastat tagasi välja öeldud murelikud seisukohad demograafilise olukorra kohta:

* Eesti rahva hetkeseis on kriitiline, aga mitte pöördumatu - eeldusel, et valitsus seda küsimust prioriteetseks peab.

* Meie esimeseks kohuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust.

* Valitsus, partei ega ametiühingud oma 1987. aasta ühismääruses ei söandanud sõnastada eestlaste kui rahvuse väljasuremise ohtu. Diagnoosi puudumisel on tarbetu otsida ühismäärusest vähegi tõhusaid vastuabinõusid.

* Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktiks on noor eesti perekond.

* Eesti ei ole väike... Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole."

Dr Uibu tuletab meelde, et siis oli aasta 1988 ja Lennart Meri paremad päeva olid veel ees.

"Ent juba siis andis ta testamendi tähendusega sõnumi nii tollasele kui järgmistele põlvkondadele. Ja kui tänane rahvastikustatistika peegeldab depopulatsiooni ja selle süvenemist, siis tulevad Lennart Meri hoiatused tõsta käsu staatusesse. Seda enam, et rahvaarvu kirjutati tollal numbriga 1,56 miljonit, aga täna 1,28 miljonit.

1989. a. ja 2011. a. rahvaloenduse võrdlusandmed näitavad eestlaste arvu kahanemist 61 tuhande võrra ja miljonirahvast on alles vaid 902 tuhat. Selle piiratud hulga taastepotentsiaali vähenemist kinnitab tõusnud eluiga.

Kas tähelepanu noorele perekonnale, millest rääkis Lennart Meri 1988. aastal, on maa ja kodude tühjenemise ajal ülimuslikus proportsioonis materiaalse ja propagandistliku panusega meelelahutusele, mitteabielulisele kooselule, kurjategijatele, vangidele, vähemustele, heidikutele ja suurehitustele!?" küsib dr Uibu oma kirjas.

Haridusseminar pöördub Kirjanike Liidu kui ühispleenumi õigus- ja kohustusjärglase poole sooviga, et too süveneks teemasse. Dr Uibu lisas kirjale Haridusseminari 30. jaanuari 2013 konverentsi ettekande ja hiljuti Riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud märgukirja.

Allakirjutanu palub Kirjanike Liidul kujundada oma seisukoht ja edastada see Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning ühtlasi avaldada kultuurilehes Sirp. Koopiat vastusest ootab „veel lootuses" Toompea Haridusseminar ise.

Jaga |