Islamiterrorismist ehk kellele meeldib pommivöö

Mul on üks teooria. Tegemist ei ole süvaanalüüsiga, vaid pigem hüpoteesiga: mis võiks olla tegurid, mis soodustavad pommivööga ringi käimist?

Sunniitlik islam on demokraatlik usk

Nimelt on sunniitlik islam demokraatlik usk. Väga demokraatlik. Erinevalt kristlusest ja šiiitidest pole sunniitidel ja juutidel selget usulist hierarhiat. Kui katoliiklane tahab end usu nimel kuskil õhku lasta, peaks tal olema paavsti heakskiit – ilma selleta ei ole usulise motiivi oma teole juurdesidumine kuidagi pädev. Eesti luterlaste „ristisõda“ saaks välja kuulutada EELK peapiiskop, ja mitte keegi teine. Šiiitidel on imaamid hierarhia tipus ja ilma nende heakskiiduta on pommivööga turuleminek tühja tuult tallamine – ei too selline „isetegevus“ paradiisi lähemale.

Sunniitidel pole usulist hierarhiat. Koraan on niigi küllaltki vastuoluline tekst, ja kui igaüks võib seda tõlgendada nii nagu tema sest asjast aru saab… Kuskil haljendavate aasade peal istuvad veel neitsid, kes pühasõdalasi tervitavad…

Terrorism toitub linnastuvast maailmast

Ajalooliselt on süsteemi koos hoidnud pigem ilmalikud süsteemid – perekonnapeade, küla- ja hõimuvanematega. Hoiavad nüüdki. Moodne islamiterrorism ei ole sugugi vana nähtus, olles saanud alguse 1970-ndate lõpul Saudi Araabias.

 Seega – terrorism toitub linnastuvast maailmast, kus on individualism ja nüüdisaegne linnakeskkond. Kui seal ei olda edukad.

Euroopa jageleb valdavalt araabia päritolu ususõdalastega (v.a. Venemaal, kus ususõda on omamoodi iseseisvusvõitluse mutatsioon) ja araablaste kogemus terrorismiga on vanem kui usuterrorism (PVO!). Araablased on suur ja uhke, ehkki mitte päris ühtne rahvas. Suurtele rahvastele sugugi ei meeldi kaotada, ja nüüd on olukord, kus viimase viiesaja aasta jooksul pole Hommikumaadelt säravaid leiutisi või kultuurisündmusi tulnud. Ikka eurooplased ja ameeriklased; isegi Kaug-Idal on, mille üle kollektiivselt uhke olla. Aga Araabia ja üldse islamimaailm?

Aluseks on rahvuslik alaväärsuskompleks

Probleemi lahenduskäik sarnaneb 19. sajandi slavofiilide ja mõnede Vene Föderatsiooni „mõttehiiglaste“ omaga. Kui äri ei lähe, naabrid vaatavad viltu ja pole millegi peale rinda kummi lüüa, tullakse välja argumendiga – „meil on õige vaimsus; teie seal Läänes roiskute oma rahahunnikute otsas, aga meie elame õiglaselt. Vähemasti elaksime, kui teie sealt Läänest ei segaks meid pidevalt“. Vene Föderatsiooni rahulolematud ei pea ühekaupa „läänlasi“ nottima, Putin juba teab, kuidas väärikust üleval hoida. Pärast II Maailmasõda koloniaalikkest vabanenud Araabias tekkinud riigid on pigem ebaõnnestunud ja millegagi uhkustada neil pole. Tulebki ilmutada individuaalset vaprust, ja püha raamat ulatab võimaluse…

 Aluseks on rahvuslik alaväärsuskompleks. Katalüsaatoriks on linnastumine, tööpuudus ja individualism. Ajendiks on üks islami vabameelne vorm.

Kui Eesti tahab pagulaste vastuvõtmisel välistada tulevaste terroristide saabumise, tuleks vältida sunniitidest araablasi. Isegi kui 90% sunniitidest on rahumeelsed, on 90% tõenäolistest terroristidest just nemad.

JENS RAEVALD, poliitikahuviline üliõpilane

[esiletõste]

Kui Eesti tahab pagulaste vastuvõtmisel välistada tulevaste terroristide saabumise, peaksime vältima sunniitidest araablasi.

[fotoallkiri]

KOOS: Juuresoleval pildil palvetavad šiiidid ja sunniidid kõrvuti. Läbi ajaloo on kahe usuvoolu omavahelised suhted olnud siiski üsna vägivaldsed.

Jaga |