Miks Eesti kaotas sõjas?

Vaadeldes sõda (konflikti) kiskja ja saaklooma suhete aspektist,  saab rääkida osavatest kiskjatest ning veelgi osavamatest ja nutikamatest saakloomadest, kes kohtumisel erinevate kiskjatega oskavad erinevalt käitudes ellu jääda. Eestlased osutusid okupatsioonide tingimusis, pehmelt öeldes, vähenutikaiks  ja kandsid seetõttu suuri kaotusi.

Eestlaste suurte kaotuste üheks peamiseks põhjustajaks osutus sõjaeelne propagandistlik ajalookäsitus Eesti kangelasliku sõjamasina justkui paratamatust üleolekust Vabadussõjas. Sellest arusaamast lähtudes valmistuti üksnes võiduka minevikusõja võidukaks  kordamiseks. Mittesõjalise vastupanu plaan käitumiseks võimaliku kaotuse korral ja ettevalmistus rahvust säästvaks kollaboratsiooniks erineva iseloomuga okupatsioonide puhul, n-ö plaan B puudus täielikult. Mittesõjalise vastupanu ja rahvust säästva kollaboratsiooni plaani  puudumise loogiliseks ja ettearvatud tagajärjeks sai (pidigi saama) suur  lüüasaamine. Rahva konsolideerimise ja sisepoliitilise kapitali  kogumise eesmärgil hakati Vabadussõja võitu, mis ajaloolises plaanis oli juhuslik (juba mõne kuu möödudes pärast Tartu rahulepingu sõlmimist  Punaarmee võinuks Eesti väed  kiiresti hävitada, sest impeerium jäi püsima ja  tugevnes), pidama propagandistlikel eesmärkidel Eesti sõjamasina üleolekust tulenevaks paratamatuseks. Kuna 1939. aastale järgnenud okupatsioonide käigus ei tekkinud õnnelikke juhuseid säilitada iseseisvust sõjalise vastupanu teel  ja kaitsevägi koos relvastusega tuli n-ö kandikul kinkida vaenlasele, osutus ainult ühele,  militaarsele kaardile rajatud  kaitsevalmidus  täiendavate rahvuslike kaotuste põhjustajaks.

TÕNIS SIIM

[fototekst]   Mitme maa ajaloolased ja Eesti-armastajatest minevikuhuvilised vaidlevad väsimatult tänini: kas  Vabadussõja vaimus kaitseväestatud Eesti militaarjuht kindral Johan Laidoner siiski ei valmistanud riiki ette üksnes eelmise sõja võidukaks kordamiseks? Aeg ei peatu ja kaht ühesugust sõda ei saa olla.

[Lisanduseks 30. septembri Kesknädalas ilmunud kirjutisele "65 aastat tagasi võinuks Eesti põlisrahvast tühjaks joosta".]

Jaga |