Hea isake Toomas saab personaalseaduse

Tänan pärnakaid eriliselt - vaatamata käimasolevale kriminaalmenetlusele sain teistel valimistel järjest volikogusse isikumandaadiga, kogudes ligi kaks korda rohkem valijate poolehoidu kui nelja aasta eest. Muide, see on läbi ajaloo teine tulemus, mida suudab näidata ametisolev linnapea: Rein Kask sai 1993. aastal linnapeana kandideerides kokku 735 häält ehk ainult kuus häält rohkem, kui mulle seekord kogunes.

Pärnu valimised kujunesid nii nagu ka mujal Eestis paljuski vastandumiseks ja ärategemiseks. Kui Tallinnas ei õnnestunud nn rahvuslikel paremparteidel Savisaarele kambakat teha, siis Pärnus tuleb „ärategijatele" au anda - siin osati olla kavalamad. Peamiseks võidu taganud sümboliks oli 16 aastat maavanemana linte lõiganud ja pokaale klõbistanud Toomas Kivimägi, kes on aastatega püüdnud pärnakatele omamehelikku nägu tehes luua kuvandit endast kui ainsast ja tõelisest Pärnu rahva eest hoolitsejast - heast isakesest Toomast.

Kuid ainuüksi „isakesest" poleks piisanud, kui ta oleks astunud valijate ette IRL-i või Reformi ridades - nii, nagu ta algselt kavandas. Kevadised Europarlamendi valimised näitasid selgesti, et Pärnus on ligikaudu kolmandik valijaid, kes põhimõtteliselt ei taha ühegi partei poolt valida ja kes rohkem usuvad parteivälistesse jõududesse.

Nii tegi Kivimägi taktikaliselt õige valiku. Omanimelisse valimisliitu kutsus ta kokku kõik soovi avaldanud karvased ja sulelised, nende seas rahvaliitlasi ja sotsiaaldemokraate. Tõenäoliselt liitusid Kivimägiga need, kes mõistsid, et oma erakonna lipu all kandideerides suurt edu loota pole.

Näited? Sots Mark Soosaar ja rahvaliitlane Cardo Remmel. Tõenäoliselt „hüppajatel" südametunnistust pole - nad on harjunud erakondi vahetama nagu sokke, aga samas väitma, et võitlevad sõltumatult linnarahva heaolu eest, unustades lisada, et nende ainus jääv väärtus on olla kelgunöör igaühele, kes võidulippu lehvitab.

Võiks spekuleerida, et kui Kivimägi, kes sisuliselt täna IRL-iga kokku mängib, oleks kandideerinud selle erakonna esinumbrina, oleks tema häältehulk jäänud kordades väiksemaks.

Kuid „isakese Toomaga" seondub veel üks fenomen. Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei võimalda tal linnapeaks saada, sest maavanemana teostas ta kontrolli Pärnus tehtava üle. Kuid nii nagu Eesti riigis ikka juhtub - kui poliitiline tahe on piisavalt suur, ulatab ka sel korral vanale sõbrale abikäe reformierakondlane Väino Linde, kes nii Riigikogu õiguskomisjonis kui ka oma erakonnas teeb selgitustööd, et on vaja too tülikas seadusepunkt kiiresti ära muuta. Ilmselt lubas Kivimägi algul oma poliitikupotentsiaali anda Reformi käsutusse (vähemasti rääkisid sellest erutatud Pärnu oravad pikka aega), seega oldi Riigikogus ja valitsuses seaduse vigadeparandusega eriti nobedad. Kuigi Toomast taktikalistel kaalutlustel reformarit ei saanud, lubas ta abimeestele tänutäheks vähemasti abilinnapea kohta.

Kummaline, et sisuliselt võib seadusemuudatust, mille Riigikogu homme, neljapäeval, 29. oktoobril suure tõenäosusega vastu võtab, nimetada Toomas Kivimägi personaalseaduseks. Nagu omast ajast mäletame nn Betlema tädi seadust. Ja neid ühemeheseadusi on olnud veel.  Puudutab ju Riigikogu seekordne ponnistus ainuüksi Toomas Kivimägit. Ja kui seda seadust vastu ei võeta, pole lugupeetud maavanemal linnavalitsusse asja. Mis näitab veelkord, kui kõrgelt käib mäng Keskerakonna eemalepuksimiseks.

Mina jään opositsiooni veendumusega, et sel viisil kokku klopsitud koalitsioonist ei pruugi Pärnule suurt head sündida, sest inimesed ja nende põhimõtted on üsna erinevad ning puudub varasem koostöökogemus. Mis kõige tähtsam - loodan, et nelja aastaga ülesehitatut paari käeviibutusega prügikasti ei heideta. On ilmselge, et järgmistel kohalikel valimistel pole Kivimägil üle 500 hääle loota, sest ajalugu on näidanud, et häältemagnetitel on komme Pärnus hääbuda. Nii sai Andres Sooniste korra 1500 häält, järgmine kord 150 häält, Külvar Mand 1700 ja siis 200. Loogika peitub selles, et ülemäärane usaldus on kerge muunduma usaldamatuseks.

Keskerakond jääb konstruktiivsesse opositsiooni. Pärnu linnajuhtidele me kaikaid kodaratesse ei loobi, pigem toetame nõu ja jõuga.

Ja kui tõesti see kaardimajake peaks lagunema, olgu siis põhjuseks Port Arturi ärigrupi liigne piits Kivimägi seljal või hoopis tema kärbete ettevaatamatu ulatus, oleme valmis taaskord linnajuhtimise enda peale võtma. Seniks soovime mehele, kelle heaks Reformierakonnal isegi eri seadusest kahju pole, edu ja tarkust.

Siiski-siiski, soovitaksin Toomal end oma "suudlen kõiki"- ja "patsutan kõiki"-stiilist võõrutada, sest mis võib passida maavanemale, ei pruugi sobida linnapeale. Eriti majanduskriisi ajal.

Lõpetuseks tänan igaüht, kes usaldas oma valijahäälega Pärnus Keskerakonda.

MART VIISITAMM, Pärnu linnapea, Keskerakond

Jaga |