Maainimesed rääkisid oma elust

Maaelu rammususe ja iluga on kaasnenud oma valu, mis endast  praegu eriti tunda annab. Maarahvale on aga kombeks mitte alla anda, vaid eestlaslikult jonnida, raskusi trotsida, lahendusi otsida. Kõike seda silmas pidades tulid  inimesed küladest, alevikest ja linnadest Väike-Maarja rahvamajja Keskerakonna korraldatud II maaelukonverentsile.

Robert Sinimägi: Ühiskond püsib maaelul

Umbes kolmveerand tundi enne konverentsi algust võis lisaks sündmuste korraldajatele märgata rahvamaja saalis elutarga olemisega habemikku.

See oli sõjaväelase ja õpetaja ametit pidanud Robert Sinimägi.

„Üldiselt olen linnamees, kuid mu suvekodu asub Tartumaal Rõngu vallas, ja nii huvitab mind ka maaelu käekäik. Põllumajandus ja maaelu tervikuna ongi suuresti ühiskonna püsimise alus."

Mitmed olustikupildid tänasest maaelust teevad aga meele pahaseks. „Kui lahtiste silmadega ümberringi vaadata, tuleb põllumehele kaasa tunda. Sageli teeb maamees tööd, mille kasutegur jääb paraku peaaegu nulliks. Üheks näiteks sellisest olukorrast on tuhanded põllule jäänud heinapallid," kirjeldas konverentsil osaleja külaelu nukramat poolt.

Sinimägi oli ka üks konverentsil sõna võtnuist. Oma teravaid mõtteid ütles ta välja sedavõrd hoogusattunult, et korraldajal Toomas Pauril tuli kellale näidates märku anda, et jutt ettenähtud ajaraamidesse mahuks. 

Kadri Mosin: Pered pingutavad talude päästmiseks

„Tartumaalt tuli konverentsile paarkümmend inimest, kelle hulgas ka elanikke mitmetest kaugematest küladest, näiteks Rõngu tagant  Teedlast ja Peipsi-äärsest Mehikoormast. Kohale saabus mitu mittetulundusühingute esindajat, keda huvitavad nende ühenduste tegutsemis- ja arenemisvõimalused lähemas ja kaugemas tulevikus," rääkis Keskerakonna Tartumaa piirkonna koordinaator Kadri Mosin.

Tema sõnul teevad mitmed maapered praegu tõsiseid pingutusi talude päästmiseks. „Tean tublit naist, kes kasvatab Rõngu kandis üksinda kolme last ja harib 40-hektarist kartulipõldu. Konverentsile ei saanud ta kahjuks tulla, sest tarvis on kartulit müüa," ütles Mosin.

Vilhelmine Ladva: Pensionärid toetavad noori

Põlvamaalt Maaritsast saabunud memmel, kunagi karjalaudas töötanud Vilhelmine Ladval palusin võrrelda erinevaid aegu meie maaelus.

„No, kuidas võtta... Kolhoosiaeg oli ehk selles mõttes parem, et inimesed olid pidevalt töö ja rahaga kindlustatud. Siia konverentsile tulingi ennekõike selleks, et kuulda, kas noortel tekivad  maal paremad võimalused töö leidmiseks. Ma ei pea õigeks, et pensionärid peaksid noorema põlvkonna inimesi rahaliselt toetama, nagu see tihtipeale praegu on."

Töökoha leidmist pidas enda jaoks kõige murelikumaks teemaks Vastse-Kuuste  Lihatööstuse sulgemise tõttu töötuks  jäänud naine, kes oma nime enda teada jättis. „Olen käinud töötutele mõeldud kursustel ja jääksin rahule mitmesuguse tööga. Peaasi, et ei peaks niisama kodus istuma," ütles ta.

Liisi Poom: Lastega pered lähevad linna

„Rahamured ja tööpuudus võivad ohustada ka maa-lasteaedu ja soodustada nende sulgemist, sest paljud pered kolivad linna elama ja nii väheneb maal ka lasteaiaealiste arv," arutles Jõgeva lasteaia Karikakar õpetaja, linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Liisi Poom.

Mure ettevõtluse käekäigu pärast tõi konverentsile ka Peipsi-äärsete kalurite esindajaid.

„Kütte- ja elektrihinna tõusu tõttu on firma majanduslik olukord üsnagi raske; samuti teeb muret ebaseaduslik kalaäri," lausus firma „Peipsi Grupp Holding" raamatupidaja, Mustvee linnavolikogu liige Tatjana Kudina.

Konverentsil sõna võtnud Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing valiti ka maarahvakongressi ettevalmistavasse toimkonda.

Edgar Savisaar: Karu pole ma Hundisilmal näinud

Keskerakonna esimehelt ja Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt küsisin  konverentsimelus talvise elu-olu kohta Hundisilma talus. Täpsemalt uurisin: kas selles majapidamises loomi ka külas käib? Teleseriaalis „Pehmed ja karvased" on ju näiteks Hunt Hundisilmat külastanud.

„Metssead käivad talu lähedal ja olen näinud hundijälgi, aga ka ilvesejälgi," ütles Savisaar. „Karu pole ma kohanud, küll aga nägi Toomas Varek karu sealkandis liikumas. Arvatavasti pean talu lähedale  metsloomade söötmiskoha tegema."

Koduaia harimisega seotud plaanide kohta märkis Hundisilma peremees, et arvatavasti tuleb kevadel taimi juurde osta. „Ennekõike tuleb vaadata, kuidas praegune taimestik tänavuse lumerohke talve üle on elanud," rääkis taluperemees Savisaar.

Niisiis osales konverentsil mitme põlvkonna inimesi maaelu erinevatest tegevusvaldkondades, kel küllap ka mõneti erinevad huvid ja soovid. Seda seltskonda ühendab eesmärk mõelda ja tegutseda maaelu püsimajäämise ja parandamise nimel.

Võib loota, et tulevikus sirgub Väike-Maarjast ja teistestki Eestimaa paikadest uusi Luricheid, sest enamik Eestile au ja kuulsust toonud mehi ja naisi on pärit maalt.

JAAN LUKAS, Kesk-Eesti ajakirjanik

[fotoallkirjad]

ELUTARK HABEMIK: Robert  Sinimägi Tartumaalt.

MAARITSA MEMMED PÕLVAMAALT: Vanaemad rääkisid Väike-Maarjas, et laste pered ei saa ilma nende pensionita enam hakkama.

Jaga |