![]() Nädala juubilar WARREN BUFFETT 85JAAN ÕMBLUS, 02. september 201530. augustil sai 85-aastaseks Warren Edward Buffett. Seda nime võiks olla kuulnud enamik Eestis elavaid inimesi. Paljud teavad, mis alal ta tegutseb, ja ilmselt hulgaliselt leidub neidki, kellele ta on vähemal või rohkemal määral eeskujuks. Buffett on USA-s elav investor, ärimagnaat, ettevõtja ja filantroop. Teda on loetud 20. sajandi kõige edukamaks investoriks. Ta on olnud erinevatel auhinnalistel kohtadel maailma rikkaimate hulgas ja teda on loetud maailma üheks mõjuvõimsaimaks inimeseks. Temast on kirjutatud lugematul arvul artikleid, ülevaateid, raamatuid ja muid kirjatükke. Infot tema kohta on sedavõrd palju, et kui tema isiksuse arenguloole just spetsialiseerunud ei olda, siis on selles kõiges väga raske orienteeruda.
Mis oleks selle mitmekülgse ja eduka isiksuse juures siis see, mida paljude positiivsete tahkude juures välja tuua või millele rõhuda? Võib-olla küsimus sellest, kuidas jõudis ta sinna, kuhu ta on jõudnud? Ja miks kõik need paljud, kes teda jäljendada püüavad, ei jõua sinna, kuhu Buffett on jõudnud? Buffettile meeldisid numbrid juba noorest east saati. Samuti loendamine, arvutamine ja viisid, kuidas arvud üksteisele lisandudes kasvavad. Kui Buffett noores eas käis kokakoolat, närimiskummi või ajakirju ukselt-uksele müümas, siis ei käsitlenud ta seda kui tööd, mis võimaldaks kulutamiseks raha teenida. Tema võttis seda pigem kui numeroloogilist elementi, mis, haakudes reaalse ühiskonnaga, kasvab numbrilis-rahalises dimensioonis ja seeläbi võimaldab olla tõusjaks finantsmaailmas. Warren Buffett’it võib tinglikult nimetada talupojatarkuse kandjaks ja selle realiseerijaks investeerimismaailmas. Ta järgib põhimõtet, et investeerima peab sinna, kust tõuseb reaalne kasu, neisse valdkondadesse ja lahendustesse, mis teenivad mingeid konkreetseid eesmärke ja aitavad inimestel reaalseid praktilisi probleeme lahendada. Ühesõnaga, kahe jalaga maapeal ja täie mõistuse juures olemine. Investor peab kaasa aitama millelegi, mis viib ühiskonda edasi, aga mitte jahtima mingit virtuaalset kiiresti rikkaks tegevat imeasja.
Sellel põhjusel ei ole Buffett ka väljendanud positiivset suhtumist kulda investeerimisse. Ta ei näe sellel sisulist väärtust – kuld ei tee midagi kasulikku, seda lihtsalt on ilus vaadata. Hoopis teisiti suhtub ta hõbedasse, millel on palju tööstuslikke ja meditsiinilisi kasutusalasid.
Väga positiivselt vaatab Buffett ka näiteks põllumajandust ja raudteed, sest need sektorid teevad midagi kasulikku, ning lisaks on neile valdkondadele hea ja oluline toetuda, kui mujal „hapuks” läheb.
Buffett leiab, et tänu oma edu eest peab ta avaldama ühiskonnale, kus ta elab. Tema talent kapitali paigutada sõltub ikkagi sellest ühiskonnast, milles ta asub. Ühiskond annab hariduse, seadused ja finantssüsteemi. Kui ta oleks sündinud küttide suguharusse, siis poleks tema talendist suurt kasu olnud, ja tulenevalt oma keskpärastest kehalistest võimetest langenuks ta enda hinnangul tõenäoliselt mõne kiskja söödaks. Siit ka põhjus, miks Warren Buffett seisab kõrgemate maksude eest, soovib maksutõusu sellistele superrikastele nagu tema ise. Ta leiab, et kui enamikel ameeriklastel on probleeme rahaliselt ots-otsaga kokku tulemisega, siis pole õige, kui superrikkad saavad erinevate maksusoodustuste abil oma maksukoormat oluliselt vähendada. Ehk – sisuliselt on kapitalistliku maailma edusümbol ju ilma igasuguste mööndusteta astmelise tulumaksu eestkõneleja.
Eelnevalt mainitud talupojatarkusega haakub hästi Buffett’i üks soovitus, et leida hea investeering ja hoida sellest kinni, aga mitte lasta ennast häirida väärtuste üles-alla kõikumistest ja mitte kuulata kedagi teist. Teisiti öeldes, ta soovitab mõelda oma peaga, teha eluterveid otsuseid, mitte sahmida ega lasta ennast kõigi arvamustest sinna-tänna kõigutada. Buffett’i imelise edu taustal ei tohi muidugi sattuda pettekujutluse ohvriks, et maailma esiinvestoril kunagi kaotusi kanda ei tule. Juhtub temalgi, vähemalt formaalselt. Alles vähem kui aasta tagasi oli võimalik lugeda suuri pealkirju, et Buffett on kahe päevaga kaotanud kaks miljardit dollarit ja et ükskõik kui kehv nädal ka kellelgi teisel vastu panna poleks, nii hullu, kui Buffett’il, ikka ei oleks…
Loomulikult võib arutleda selle üle, et kui Buffett on pikaajaline investor, siis ei peaks tema edukuse või tagasilöökide hindamisel lähtuma börsihindade päevakõikumistest. Samas loetakse ju Buffett’i varanduse väärtust suuresti kokku just tema osaluste turuhindade alusel – turuhinna muutudes muutub ka varanduse väärtus. Olgu Buffett’i tagasilöökidega nii või teisiti, kuid vaatamata väikestele ebaõnnestumistele, mida juhtub absoluutselt kõigil, on ta suutnud saavutada väga hea tulemuse, ning seda just tänu oma elutervele ja mõistuslikule lähenemisnurgale.
Mida siis teha, kui tahta samaväärselt või natukenegi võrreldavalt edukas olla? Kas peaks Buffett’i jäljendama või tema tegevust võimalikult täpselt kopeerima? Ilmselt tuleb siinkohal eelkõige lähtuda Buffett’i soovitusest mõelda oma peaga ja võtta tema tegevusest üle seda, mis konkreetsesse olukorda sobida võiks, ja sellisel määral, mis kohane võiks olla. Tarkust ja arukaid lahendusi ei maksaks ignoreerida, kuid Buffett’i üks-ühele järeleahvimine kedagi maailma tippinvestoriks ei muuda – teiste ideede kopeerimine tavaliselt pikaajalist ja suurt edu ei too. Kuidas siis Buffett’i talupojatarkuslikud mõtted Eesti majanduse arendamisel toeks võiksid olla? Eelkõige ehk selles, et mõistlik on kontsentreeruda arukate ja jalad-maas realistlike lahenduste ellukutsumisele, ning seda sõltumata sellest, mida arvavad kahtlejad ja oponendid. Headeks näideteks oleks siinkohal kasvõi Tallinna poolt ellu kutsutud Eesti Ühistupanga käivitamine ja Keskerakonna poolt, alustades pealinnast, käivitatud revolutsiooniline tasuta ühistransport. Rohkem enesekindlust ja jõudu selletaoliste asjade ellukutsumisel, ning Eesti elu läheb paremaks küll!
JAAN ÕMBLUS
Viimati muudetud: 02.09.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |