Edgar Savisaar – uuendusmeelne linnapea

Õnneks on meil säilinud veel elementaarsed õigusriigi alged. Näiteks ilmnesid need siis, kui talvel prokuratuur selgitas verejanulistele ajakirjanikele, et meeri ametiketi kandmise õiguspärasuse üle otsustab linnavolikogu. Mitte ajakirjandus! Samuti tuletan meelde, et Savisaarele on jah esitatud kahtlustused, kuid ette süüdi mõista teda pole küll aus – Tallinna linnaametnikud pole sügisestest kahtlustustest ju midagi seadusvastast välja lugenud; samale seisukohale on jõudnud Paul Varuli õigusbüroo.

 Millegipärast ei ole kuskil eriti lugeda, mida head on Savisaar rohkem kui 10-aastase staažiga meerina linnas korda saatnud.

Tallinn muutuste teel

Kui Savisaar 2001. aastal linna juhtimise Tõnis Paltsilt üle võttis, polnud Tallinn kiita seisus. Puudus ettekujutus arengust; tegeldi veidra poliitteatriga. 1996. aastast kiirelt vahetunud meeride panus jäi kesiseks – ei jõutudki linna probleemidesse süüvida.

 Koos Savisaare ametisse valimisega asuti paigalseisust välja rabelema. Linn võeti ette kui tervik. Urbanistlikus mõtlemises oli tunda värskendavaid tuuli, algasid ettevalmistused katastroofilises seisus Tartu maantee renoveerimiseks, mis 2006. aastal ka ära tehti. Tõeline läbimurre Tallinna muutmisel euroopalikuks linnaks algas 2007. aastal, mil Savisaar naasis peale Majandusministeeriumi juhtimist linnavõimu juurde.

Linnasüdame uuendamine

2009. aastal lõppes ajastu, mil Tallinnal puudus vääriline peaväljak. Vabaduse väljaku arendus viis autod maa-alusesse parklasse ning jättis väljaku jalakäijatele. Uus inimkeskne linnaruum seostus orgaaniliselt Harju tänavaga, kus 2007. aastal asendati IRL-i poliitikute kapriisi tõttu unarusse jäänud ning vanalinna ilmet rikkunud varemed mõnusa rekreatsioonialaga. Taastati ajalooline Nõelasilma tänav.

Uuendusprotsessi lõpetas 2013. aastal Harju tänava rekonstrueerimine Raekoja platsi ja Vabaduse väljakut ühendavaks jalakäijatealaks. Vanalinna korrastamine jätkub – selleks sügiseks lõpevad tööd Viru tänava muutmisel jalakäijatetänavaks.

Narva ja Pärnu maanteele ning Rotermanni kvartali ja sadama piirkonda rajatakse aastaks 2020 linna uus peatänav ning sellega piirnev Rotermanni–Sadama kvartali sidusala. Uue peatänava kontseptsioon näeb ette nüüdisaegse linnaruumi, mis sobib heaks elukeskkonnaks, mitte kiireks autoga läbimiseks. Edumeelsetes linnades üle maailma on alustatud autoliikluse vähendamist linnasüdames ning pakutakse jalakäijatele ja kergliiklusele avaramaid võimalusi.

 Olulised muutused poleks võimalikud ilma 2012. aastal rakendunud tasuta ühistranspordita ning linnakeskmest mööda viiva Ülemiste–Haabersti ringtee läbilaskevõime tõstmiseta.

Tasuta ühistransport leevendab autostumist

Linnades rakendatakse autostumise vastu radikaalseid meetmeid – kõrged automaksud, ummikutasud, tervete linnaosade sulgemine autoliiklusele, autode lubamine liiklusesse vastavalt numbrimärgile paaritutel või paaris kuupäevadel jne.

 Eestis on nende probleemidega tegelnud vaid Keskerakond, sest teistel erakondadel praktiliselt puudub suurlinna juhtimise kogemus. Linnavalitsus kasutab liikluspiirangute ja autode maksustamise asemel märksa innovaatilisemaid teid: tasuta ühistransport, linnasüdant vältivate ümbersõitude arendamine ning liiklust rahustavad planeeringud.

 Tasuta ühistranspordi kui linnaruumi demokraatliku toimimise aluse viis linna arengu agendasse just Savisaar. Tallinn on täna tasuta ühistranspordi eestvedaja Euroopas. Tasuta ühistransport on suuresti tänu Tallinna heale eeskujule muutunud maailmamõtteks, milles nähakse leevendust sotsiaalsele ebavõrdsusele, ent eelkõige autostumisele ning saastele. Urbanistikateadlased peavad tasuta ühistransporti õnnestunud poliitstrateegiaks.

Kesklinnast ümber suunatud liiklus väldib ummikuid

Kui 1996. aastal avati Tammsaare tee pikendus, andis see positiivselt tunda kesklinna liikluses. Toonase linnapea Jaak Tamme algatatud Ülemiste–Haabersti ümbersõidu väljaehitamisel oli see esimene samm.

 Tamme tööd jätkas Edgar Savisaare linnavalitsus. Vaevalt suudaksime praegu ette kujutada, kuidas saada läbi ilma 2009. aastal avatud Suur-Sõjamäe tänavat ja Järvevana teed ühendava viaduktita ning 2013. aastal valminud modernse Ülemiste liiklussõlmeta. Aga Eesti pikima tunneli avamise ajal lobises valitsusmeedia hoopis Ülemiste vanakesest ning püüdis sündmuse tähendust pisendada.

 Peale Ülemiste pudelikaela kadumist jätkus töö valmistamaks ette Haabersti ringi ümberehitust mitmetasandiliseks ristmikuks. Tööd on sel kevadel juba alanud. Rekonstrueeritakse kogu sõlm ühes mahasõitudega ja liiklus juhitakse katkematult läbi kahetasandilise ristmiku. Uuenduseks on ühistranspordile eelisõiguse andmine bussiradade abil.

 Haabersti ristmiku väljaehitamisel oleks kaks peamist linnaliikluse pudelikaela likvideeritud. Töö jätkub Tammsaare tee ja Sõpruse pst, Tammsaare tee ja Tondi tänava ning Tammsaare tee ja Kadaka tee ristmikele uute läbilaskevõimet kasvatavate lahenduste leidmiseks.

Arenevad ka linnaosad

Suur on linnavalitsuse roll ka „mägede“ muutmisel täisväärtuslikeks linnaosadeks. Alates ehitamisest nähti Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe nn magala-asumites üksnes elamispinnaprobleemi lahendamist ning taristu jäi lõpetamata. Eriti paistis see silma Lasnamäel, millesse nii nõukogude-aastatel kui ka taasiseseisvuse alguses suhtuti kui väheväärtuslikku linnaossa.

Enam oli taristule mõeldud Mustamäel, ent ka Õismäe jäi nii töökohtade kui ka kaubanduskeskuste suhtes vaeslapseks.

Kui Savisaar sai linnapeaks, toimus murrang ka magalate imago muutmisel toimivateks asumiteks. Kiiresti hakkas „mägedel“ lisanduma nii kodulähedasi töökohti pakkuvaid ettevõtteid kui ka kaubandus-teeninduskeskusi.

Eluliselt toimivad linnaosad vähendavad kesklinna koormust ning vähendavad monofunktsionaalsusest tingitud pingeid. Samuti süvendab kodukesksus kogukonna identiteeditunnet.

Tallinn – XXI sajandi linn

Keskerakonna viimasel kongressil rõhutati küll Savisaare tööd taasiseseisvumisel, ent kahetsusväärselt jäi puudutamata tema panus Tallinna toomisel XXI sajandisse. Valitsusmeedia püüab Savisaarest kõneldes tema panust igati marginaliseerida.

Seevastu on Tallinna juhtimist tunnustatud rahvusvahelisel tasandil, olgu siis vaieldamatu liidrirolli eest innovatiivsete linnade hulgas või tasuta ühistransporti arendavate linnade seas, samuti kandideerimine ühe nominendina Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Rohelise pealinna idee tõi Tallinna arengusse Jüri Ratas oma linnapea-ajal, ning Savisaar on head ideed jõuliselt edasi arendanud.

Öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Öeldakse ka, et võimekas juht pole soositud laiskade alluvate hulgas. Savisaare suhtes peab see ütlemine paika.

Tallinlased, kes ei lase end väärinfost pimestada, oskavad oma linnapea tööd hinnata. Ka tuhanded eestimaalased lahkuvad, nii kahju kui sellest pole, hingitsevatest koduvaldadest, et Tallinnas rajada endale uus, töökohaga kindlustatud kodu.

 Ja siit küsimus: kas meer, kes on teinud linna uueks muutes ajalugu, ei tohi kanda ametiketti vaid seepärast, et neile, kes fännavad paigaltammumist ja poliitilist kanapimedust, see ei meeldi?

MAREK JÜRGENSON, Tallinna Haabersti linnaosa vanem

[esiletõsted]:

Tallinn on täna tasuta ühistranspordi eestvedaja Euroopas.

Valitsusmeedia püüab Savisaarest kõneldes tema panust igati marginaliseerida.

Eestis on autostumise vastaste probleemidega tegelnud vaid Keskerakond, sest teistel erakondadel puudub suurlinna juhtimise kogemus.

Jaga |