Lääne-Virumaa: vesi kaevudesse ja rongid liikuma!

MIKK LÕHMUS,      18. oktoober 2006


Reedel ja 13ndal, päeval, mis sisekriisis vaevlevale Isamaa ja Res Publica Liidule oli nende peaministrikandidaadi Mart Laari hinnangul „must päev", külastas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon Lääne-Virumaad.
Looduses kehtib energia jäävuse seadus. Seda tõestas ka meie kogemus: keskerakondlaste visiit Kunda linna ning Tamsalu, Tapa, Sõmeru, Vinni ja Rägavere valda osutus ettearvatult asjalikuks ja edukaks.

Osalesin töögrupis, mis külastas kaht 2005. aasta valimiste järel liitunud valda – Tapat ja Tamsalut. Mõlemal liitvallal on kolm ühisjoont: nad tekkisid pärast omavalitsuste ühinemisi 2005. aastal; mõlema areng oli ja on seotud raudteega; valdade suurimad asulad Tamsalu ja Tapa olid nõukogude ajal piirkondlikud tööstuskeskused.
Sarnasuse tõttu on omavalitsustel tulnud lahendada tõsiseid probleeme: struktuurne töötus, amortiseerunud infrastruktuur jms. Nagu kogemus näitas, on kumbki vald oma minevikuga toime tulnud ja suudab edukalt edasi areneda.
Enne kui nende valdade juurde asuda üks konkreetne tähelepanek: Eestis on teedeehitus tõesti tõsiselt käima läinud. Seda tõestas remonditud Piibe maantee, aga – üllatus-üllatus! – ka Jänedalt Peningisse suunduv maantee oli Keskerakonna võimuloleku ajal kõvakatte saanud.

Arenev Tamsalu

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tõdes, et linna ja valla ühinemine oli piirkonna loogilise arengu tulemus. Ühinenud vallas elab üle 4600 inimese, mis ületab Eesti keskmise.
Suure probleemina toodi esile nõukogudeaegne amortiseerunud infrastruktuur ja kehv ehituskvaliteet. Tollase arhitektuuri ja ehituse näitena kõrguvad Tamsalus kultuurimajamürakas ja spordihoone. Mõlemaga on vald palju vaeva näinud. Spordihoones kees just külastuse ajal tõsine remont. Spordihoone juhataja Krista Lepiku sõnul asub Tamsalus üks Lääne-Virumaa kolmest ujulast.
Vald on vaeva näinud ka teede ja tänavate korrastamisega, mistõttu kavandatav omavalitsustele laekuva kütuseaktsiisi 5-protsendine tõus rõõmustas nii volikogu juhti Andres Freienthali kui ka vallavanem Toomas Uudebergi. Tamsalu keskel nägime mitut tänavat, mis värskelt kõvakatte saanud. Varem kandsid nad tolmava ja aukliku kruusatee tõttu kohapeal „karjääri" nime.

Eluohtlikud rongid

Tamsalu areng on raudteega tugevasti seotud. Siin oligi vallajuhtidel tõsiseid pretensioone: „Platvormid on lagunenud, puuduvad ootekojad. Pahatihti vahetuvad kaubarongid just siis, kui reisirong on saabumas ja inimesed ei pääse rongile. Julgemad ronivad rongi alt, aga see on ju eluohtlik."
Siiski jagus raudteele ka kiidusõnu. Äsjase remondi käigus uuendati põhjalikult jaamast elevaatorini kulgev harutee. Vaatamata sellele ootavad vallajuhid pikisilmi raudtee riigile tagasiostmist ja uusi investeeringuid. Muide, täpselt samu muresid ja lootusi väljendati ka Tapal.
Ühestki paigast ei saa õiget pilti, kohtumata kohaliku rahvaga. Selle ülesande võttis enda peale Marika Tuus. Tema tunniajane vestlus päevakeskuses läks asja ette.
Tõsine kohtumine toimus Porkunis asuvas erivajadustega laste koolis. Sama õnnetus seisus kui kuiva suve tõttu kuivanud Porkuni järv, on ka kool oma lagunenud hoonetega. Tõsine vestlus kooli juhtkonnaga andis ideid ja mõtteid. Eeldatavasti realiseerub Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan Porkunisse uue koolimaja ehitamiseks võimalikult kiiresti.

Et külalised Virumaa sügavustesse ära ei eksiks, sõitis Tamsalu vallajuht Toomas Uudeberg teejuhina kuni Tapa vallamaja ukseni, andes seejärel teatepulga tapalastele üle.

Raudteepealinn Tapa

Kohtumine Tapa linnavolikogu esimehe Aleksander Sile ja abivallavanema Teet Koitjärvega algas positiivses õhkkonnas. Kuigi alguses paistis, et ühinenud vallal suuri muresid polegi, koorus mõni neist jutu käigus ikkagi välja.
Kui Tamsalu valla ja linna ühinemine oli prognoositav, siis Tapa ühinemine Lehtse ja Saksi vallaga lõi omamoodi pretsedendi. Tegemist oli esimese maakondade piire ületava ühinemisega Eestis. Asus ju Lehtse varem Järvamaal.
Aleksander Sile arvates võitsid ühinemisest kõik osapooled. Kartus, et 9500 elanikuga vallas hakkab domineerima ligi 7000 elanikuga Tapa linn, ei ole täitunud. Seda on soosinud ka asjaolu, et vallavalitsus avas endistes vallakeskustes Lehtses ja Moel oma teeninduspunkti; lisaks on teeninduspunkt ka Jänedal.
Riigikogu majanduskomisjoni liiget Helle Kaldat rõõmustas, et vallas tegutsevad oma munitsipaalelamufond ja elamuühistud.
Eri maakondades asuvate valdade ühinemisel kerkis üles ka tõsiasi, et puudub valda läbiv korralik kõvakattega tee. Praegu on kõige mugavam Tapalt Harjumaa piirile Jänedale sõita suure ringiga – läbi Järvamaa, Käravete kaudu. Jäneda–Lehtse–Tapa kõvakattega tee oleks valla arengu seisukohast äärmiselt oluline. Keskerakondlased lubasid selle tee-ehituse toetamise südameasjaks võtta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)