Miks süüdlast üles ei leita?

Manivald Müüripeal,      01. märts 2006


Tuhandeid merelinde hukutanud suure õlireostuse puhul üllatas ja suisa pahandas see, et Eesti keskkonnaametnikud on nagu ühest suust kinnitasid: „Süüdlast pole võimalik tuvastada." Sellega seoses meenub üks meiekandi 1938. aasta juhtum, mis külarahvale jutuainet andis veel kümme aastat hiljem.
Juulikuu hommikupoolikul avastas Taltsi vahtkonna metsavaht, et Kaaniveski kraavi truubi lähedalt oli lõigatud mõnikümmend väikest kasevõsukest. Kuna toime oli pandud metsavargus, asus ametmees asja kohe uurima.
Tavalise talumehemõistusega tegi ta omad järeldused – hüppas jalgrattale ja sõitis 6–7 km kaugusele, Saulepi mõisa lähedale Kõrksaare laiule. Jalgsi tuli minna üle poolelioleva nn Normanni kivisilla, ja saapad koos pükstega said üle põlve märjaks. Jõudis laiule ja tabaski süüdlase. Üks Uus-Varbla mõisa asundustalu peremees oli otsustanud parandada oma heinaküüni rookatust ja selleks läks tal vaja neid väikseid kasevõsusid.
Pahategu avastati samal päeval. Lisaks isiklikule mõistusele oli metsavahil kasutada riigi poolt antud varustus: jalgratas ja kaheraudne jahipüss. Töökas ja oma riigile lojaalne ametnik ajas asja samal päeval korda.
,

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)