Kärt Karpa ülestunnistus

29. september 2004


20. septembri pressiklubis esines Päevalehe ajakirjanik Kärt Karpa rabava ülestunnistusega selle ajalehe, kuid ka iseenda ja Toomas Kümmeli rollist Res Publica võimule upitamises eelmistel Riigikogu valimistel.
Karpa tunnistas: "Ajakirjandus tegi ilmselt Keskerakonnale ära ja ega see nüüd päris ilus ei ole. Pean silmas Toomas Kümmeliga koos kirjutatud lugu, mis ilmus laupäevasel päeval enne Riigikogu valimisi. Tõime lagedale info, et meie kasutuses on lindid Keskturu erastamise kohta, millel on tugevad seosed Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega. Need me ka avaldasime. Kuna see oli päev enne valimisi, siis võisid Keskerakonna valijad viimasel hetkel ümber mõelda ja läksid kas näiteks Res Publicat või Rahvaliitu valima. Ajakirjandus tegi Keskerakonnale ära. Ma arvan, et selles mõttes peaksime endale tuhka pähe raputama, ilus see ei olnud, ma mõtlen just see viimane artikkel. /…/ Äkki oleks võinud selle sama loo avaldada esmaspäevases lehes, näiteks päev pärast Riigikogu valimisi …" (Raadioteksti on keeleliselt kohendatud – toim.)
Vaevalt küll Karpa omaenda peakesega 2003. aastal selle Päevalehe provokatsiooni välja mõtles, kuid tuleb tunnistada, et ta on varemgi olnud varmas sellelaadsetele üllitistele oma allkirja andma. Millegi analoogilisega sai ta hakkama lindiskandaali päevil, tunnistades hiljem häbelikult, et toonane peatoimetaja Kalle Muuli oli teda, noort tüdrukut, käskinud. Kes seekord käsu andis? Teame, et leheomanik Hans H. Luik vaatas viimastel päevadel enne valimisi oma lehtedes üle iga rea, enne kui need trükimasinasse saatis.
Kui 2003. aasta Eesti Päevalehe valimiste-eelset numbrit lugeda, siis ühtegi fakti Savisaare vastu Keskturu erastamise loost ei leia. Kui aga võtta ette pealkirjad, kogu kujundus ja lugeda lehe toonast reklaami, siis esitati see kirjutis niisuguses soustis, mis tõepoolest võis valijaid mõjutada. Arvestati sellega, et lehe tellijate hulgas on palju neid, kes loevad vaid poliitikauudiste pealkirju, uskudes, et need allpooltoodu kuidagi kokku võtavad.
Päevaleht on nüüdseks üks kõvemaid Res Publica kriitikuid, ent just see väljaanne aitaski äraostmatud ja Partsi võimule. Nii võiks Päevaleht võtta osa vastutusest eesti rahva ees enda kanda. Lihula juhtum, mille eest Kärt Karpa hiljuti peaministri tagasiastumist nõudis, poleks tema enda ja Päevalehe abita saanud üldsegi juhtuda. Kas ei peaks nüüd nii Eesti Päevalehe peatoimetaja Hõbemägi kui uudistetoimetuse juhataja Karpa kohalt tagasi astuma? Lihula analoogia kohaselt oli Karpa nagu Leivo, kes korralduse täide viis ja Hõbemägi nagu Parts, kes korralduse andis. Oleme kuulnud, et Partsile jagab suuniseid Lennart Meri. Kes aga annab korraldusi Hõbemägile?
Karpale muidugi tänu ilusa ülestunnistuse eest, kuigi ta oleks võinud minna lõpuni ja öelda välja, kes olid tookordse loo tegelikud autorid. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)