Ellujäämist uuel aastal!

Nõukaaega materdatakse pidevalt, ometi käisid siis paljud asjad targemini. Ülemnõukogu kutsuti kokku, kuid seal istumise eest ei maksnud riik palka, pidevat koosistumist polnudki. Kõike vajaminevat polnud piisavalt saada, eriti pärast sõda, aga polnud ka nälga ega kodutuid ja prügikastiinimesi.

Ma küsin: kus on siin inimõigused? Olen üle elanud kõik okupatsioonid ja sõja, mul on, mida võrrelda.

Tulime oma praegusse riiki võrdlemisi kõrgelt haritud rahvana, sest haridust tasuta saada oli kõigil võimalik. Täna aga mitte - kooliraha pärast peab hakkama pangaorjaks, sest hariduseta pole sa mitte keegi.

Noor inimene võetakse katseajaga tööle ja ta annab oma parima, kuid siis öeldakse talle: "Sa pole meile sobiv!" Eks ikka selleks, et võtta tööle järgmine, kellele jälle pole vaja maksta täit palka. Pole siis ime, et noored mehed, kel stressitaluvus ei ole eriti suur, jäävad varakult haigeks. Pidev stress hävitab inimese.

Omaenda elule tagasi mõeldes tuleb tunnistada, et mina ei pidanud niimoodi ennast tõestama ega kellegi ees pugema. Võisin oma õiguste eest alati seista, sest mul polnud vaja karta töötust. 17-aastasena läksin tööle riigiasutusse, polnud ei katseaega ega madalat palka. Ameti õppisin selgeks töö käigus.

Kõige meie viletsuse põhjus ongi töötus - kui pole tööd, pole midagi. Üks osa meie ühiskonnast on lükatud elust kõrvale. Kel veel jaksu, laseb siit jalga - see on ka meie ainuke demokraatia. Teised otsivad prügikastist süüa, konutavad pika päeva külmas ja vihmas, et saada alles kell 21 öömajale. Mõnede elutee lõpeb kuskil keldris või põlevad nad koos mahajäetud majaga. Ning need pole vanad ja väetid, vaid veel elujõus inimesed, peamiselt mehed.

Meie valitsus aga teeb näo nagu polekski seda probleemi olemas. Kiidab ennast ja laseb ennast kiita, et kui tublid ikka oleme - 2% läheb sõjalisteks kulutusteks, milleni ei küüni need riigid, kes hoolivad oma rahvast. Rääkimata kõigest muust, mis inimeste elukvaliteedi pealt kokku hoitakse.

Alampalka tõstetakse 12 eurot kuus - 278 pealt 290 peale. Meie inimene peab sellega terve kuu ära elama, aga Europarlamendi saadik saab päevas lisarahaks 293 eurot. Samasugune on ka pensionitõus, mis annab keskmiselt 10 eurot kuus juurde. See võtab sõnatuks - meie valitsus samal ajal jagab raha maailmas laiali kus iganes.

Mul on selline küsimus: kas Araabia Kevad polnud mitte mäss ebavõrdsuse vastu? Miks on Euroopa Liidus selline ebavõrdsus võimalik? Ma ei kutsu mässama, vaid tuletan meelde, et ajaloos on revolutsioone ikka ellu kutsunud ebavõrdsus.

LINDA AVIK, 82-aastane pensionär Harjumaalt

Jaga |