Igaühe eest, ilma naljata

HELLE KALDA,      21. september 2005


16. septembri hommikul tekitas Kuku raadio kuulajates negatiivseid emotsioone Tiit Made. Sedapuhku ei meeldinud Madele Keskerakonna valimisloosung "Igaühe eest!". Sõnaosav mees püüdis kuulajatele selgeks teha, et see loosung on populistlik ning igaühe eest polevatki võimalik seista. Oma arust ereda näitena esitas ta sundüürnike probleemi, väites, et polevat võimalik seista üheaegselt nii sundüürnike kui omanike eest.

Eesti Üürnike Liidu esimehena oli mul sellist asjatundmatut targutamist valus kuulata. Olen selle probleemiga tegelnud aastaid, seistes nii üürnike kui kaudselt ka omanike õiguste eest. Alati olen rõhutanud, et neid kahte leeri ei saa ega tohi vastandada.

Ebaõiglus ja koorimine
Seistes üürnike õiguste eest, seisame ühtlasi sellegi eest, et omanik saaks valutult oma vara hallata. Ühelt poolt, et sundüürnikud saaksid lõpuks uue kodu ja teisalt, et omanik saaks kasutada oma vara.
Probleemid on püsivad, sest otsustajate hulgas on tihtilugu määravaks ükskõiksus ja endale mõtlemine.
Enne eelmisi valimisi kõike lubanud Res Publica on nüüd muutunud äärmusparempoolseks. Tallinna linnapea Tõnis Palts ei seisa enam kellegi eest. Linnal on halvas seisus elamuspindu, mis oleks õiglane müüa sama hinnaga, nagu erastasid oma tööaastate eest elamispinna 98% paneelmajades elanud tallinlased. Palts on nõus neid aga müüma vaid turuhinnaga. Müüma hinnaga, mis on jõukohane vaid rikkuritele ja kinnisvarabüroodele.
Aga on hulk inimesi, kes on saanud väga halvas olukorras seisnud elamispindu ja teinud need oma töö ja rahaga korda. Nüüd soovivad nad enda kordatehtu oma omandisse saada, nõuab Palts ka neilt turuhinda. See on ju lausa mitmekordne koorimine! Ebaõiglusest rääkimata.
Üürnikud tegid elamispinnad korda, omandireformi käigus andsid need tagasi omanikule ja nüüd tahab linnapea nende õnnetute inimeste arvel täita ka linnakassat. Sellise suhtumise ja käitumisega ei lahenda aga üürnike ega omanike probleeme.

Sotsid oma ministri eest
Mustamäe linnaosa vanemana nägin erakondi, kes ei püüdnudki võidelda igaühe eest. Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba 200 000 krooni tükk.

Respublikaanid lubadusi ei täida
Selle mustamäelastele valusa küsimuse lahendamisest pole eriti huvitatud ka Res Publica. Eelmiste valimiste ajal rippusid nende kurbade majade seintel Res Publica valimisplakatid, mis soovitasid valida korda. Neid valiti, end korra asemel valitseb ikka veel endiste mõõdukate ja praeguste sotside tekitatud korralagedus.
Res Publica ei ole nõus ostma poolt mõttelist osa ühest majast, millega saaks lahendada 180 hirmsates oludes elava inimese probleemi.

Keskerakond – igaühe eest!
Meie oleme ainukesed, kes on nende inimestega tegelnud. Oleme eraldanud nendele elanikele uusi elamispindu ja kaitseme nende üürnike huve. Kuid samas seisame ka ümbruskonnas elavate korteriomanike ja korteriühistute kui omanike huvide eest, kes tahavad linnaosas näha rahu ja korda.
Meie lubadus seista igaühe eest ei ole tühipaljas sõnakõlks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)