FBI memo Valgele Majale: kommunistide arvates oli JFK mõrva taga ultraparempoolne vandenõu (2. osa)

//Meie allika kohaselt korraldas kolonel Boriss Ivanov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) residentuuri ülem New Yorgis, kohtumise KGB personaliga 1963. aasta 25. novembri hommikul. Ivanov informeeris kohalolnuid sellest, et president Kennedy surm on tekitanud KGB jaoks probleemi, ning on vaja, et kõik KGB töötajad teeksid omad jõupingutused selle probleemi lahendamiseks.

Meie allika sõnul teatas Ivanov, et tema isikliku arvamuse kohaselt kavandati president Kennedy tapmine organiseeritud grupeeringu poolt ega olnud ühe üksinda tegutseva mõrtsuka tegu. Ivanov märkis, et seetõttu on hädavajalik, et KGB teeks võimalikult kiiresti kindlaks tegeliku loo, mis puudutab president Kennedy tapmist. Ivanov andis teada, et KGB on huvitatud sellest, et välja selgitataks kõik asjaolud ning kõik võimalikud grupeeringud, mis võisid töötada eesriide taga korraldamaks ja kavandamaks seda mõrva.

Meie allikas lisas, et Ivanov ühtlasi rõhutas: Nõukogude valitsuse jaoks oli äärmiselt oluline kindlaks teha, milline hakkab olema uus president Lyndon Johnson. Ivanov ütles, et president Johnson on olnud Nõukogude valitsusele praktiliselt tundmatu ja, sellele vastavalt, on KGB andnud kõigile oma agentidele juhised hankida ametisoleva presidendi kohta kõik andmed, mida kätte saab. Ivanovi sõnul tuleb KGB töötajatel koguda ja läbi töötada kogu president Johnsonit puudutav informatsioon, sealhulgas tema taust, tema varasem töökogemus ja tegevus Kongressis, tema praegune suhtumine Nõukogude Liitu, ning eriti kogu informatsioon, mis võib paljastada midagi selle tulevase välispoliitilise liini kohta, mida ta hakkab järgima.

1965. aasta 16. septembril teatas seesama allikas, et KGB residentuur New Yorgis sai samal päeval KGB peakorterist Moskvas juhised kokku koguda kogu võimalik informatsioon, mis puudutab president Lyndon B. Johnsoni iseloomu, tausta, isiklikke sõpru ja perekonda, samuti seda, millistest ringkondadest ta ammutab endale toetust oma ametis USA presidendina. Meie allikas lisas, et Moskva juhtnöörides anti mõista, et KGB omab "nüüd" andmeid, mis väidetavalt näitavad, et president Johnson oli vastutav kadunud president John F. Kennedy tapmise eest. KGB peakorter andis mõista, et selle informatsiooni valguses on Nõukogude valitsusel vaja teada olemasolevaid isiklikke suhteid president Johnsoni ja Kennedy perekonna vahel, eriti president Johnsoni ning Robert ja "Ted" Kennedy vahel.

Oswaldist

1964. aasta 3. märtsil rääkis Juri I. Nosenko, Nõukogude ülejooksik, kelle usaldusväärsust ei ole kindlaks tehtud, et ta tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) uurimistoimingutega Ameerika Ühendriikidest pärit turistide kohta ajal, mil Lee Harvey Oswald külastas 1959. aastal Venemaad, ning omab sellest tulenevalt täit ülevaadet Lee Harvey Oswaldi juhtumist.

Nosenko kohaselt langes Oswald KGB tähelepanu alla, kui ta avaldas varsti pärast Venemaale saabumist soovi NSV Liidu poolele üle tulla.

Kuid KGB otsustas pärast uurimist, et ta on vaimselt ebastabiilne, ning teatas talle, et ta peab pärast oma külaskäigu lõppu Ameerika Ühendriikidesse naasma. Pärast seda, kui Oswald ei ilmunud ühele ekskursioonile, kuhu ta pidi minema, murti tema hotellitoa uks lahti ja ta leiti, üks ranne rängalt läbi lõigatud.

Nosenko lisas, et Oswald viidi haiglasse ja pärast seda lubati tal Venemaale jääda, nähtavasti tänu välisministeeriumi ja Punase Risti pealekäimisele. Oswald langes uuesti KGB tähelepanu alla, kui ta üritas jälle Nõukogude Liitu pääseda, esitades taotluse Nõukogude saatkonda Mehhikos pärast oma naasmist Ameerika Ühendriikidesse. Nosenko ütles, et KGB soovitas Oswaldi uuesti Nõukogude Liitu mitte lasta. Nosenko kohaselt oli Oswaldi juhtum tavapärane ja KGB-l polnud selle vastu enne president Kennedy tapmist mingit huvi. Talle ei lähenetud ega värvatud teda spioneerimiseks KGB poolt, samuti ka mitte tema abikaasat Marinat. Nosenko sõnul peeti Marinat naiseks, kes ei olnud eriti intelligentne, ning ta lisas, et see naine oli kunagi olnud Kommunistliku Partei liige, kuid visatud sealt välja, sest ta ei tasunud pika aja jooksul oma liikmemaksu.

Toimikud anti üle USA-le

Nosenkol oli arvamus, et president Kennedyt hinnati Nõukogude valitsuse poolt kõrgelt ning et Nõukogude valitsuse hinnangul oli president Kennedy näol tegu isikuga, kes oli huvitatud rahu säilitamisest. Nosenko poolt öeldu kohaselt eemaldati selle mõrva järel Nõukogude valvurid USA saatkonna ümbert Moskvas ning Nõukogude inimestel lasti takistamatult minna USA saatkonda, et nad saaksid kaastunnet avaldada. Nosenko lisas, et KGB andis umbes 20 meest, kes rääkisid inglise keelt, et nad tegeleksid sel ajal ametikohustustega Moskvas USA saatkonna vahetus läheduses, tagamaks, et selle perioodi jooksul ei näidataks seal üles mingit austuse puudumist.

Pärast president Kennedy mõrva andis Anatoli Dobrõnin, Nõukogude Liidu suursaadik Ameerika Ühendriikides, riigisekretärile üle toimiku, mis oli väidetavalt Lee Harvey ja Marina Oswaldi täielik konsulaartoimik, mida hoiti Nõukogude saatkonnas Washingtonis. Hiljem tegi Nõukogude valitsus USA valitsusele kättesaadavaks Lee Harvey Oswaldi haiglatoimiku tema haiglas viibimise ajast Nõukogude Liidus. See toimik kinnitas varemsaadud andmeid, millest nähtus, et Oswald oli üritanud sooritada Nõukogude Liidus enesetappu.

ANDRES LAIAPEA

(Järgneb.)

[pildiallkiri]     ÜLISALAJANE MEMORANDUM. Valge Maja tahtis FBI käest teada, mida kommunistid arvasid John F. Kennedy tapmisest. 

Jaga |