Tallinna prügimajandus poliitikas

Riigikogu keskkonnakomisjon arutab Tallinna ümbruse riigimaadele järjest lisandunud „metsikute prügilate“ teemat paralleelselt pealinna prügimajanduse korraldamisega. Arutelu veab komisjoni esimees, sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Rainer Vakra. Omavolilisi prügilaid kerkib linnalähedasele riigimaale kui seeni pärast vihma. Ning ei aita see, kui keskkonnakomisjoni esimees tuleb neid paiku kaamerate saatel puhtaks rookima. Ebaseaduslike prügilate tekke üheks põhjuseks osutub paradoksaalsel kombel turumajandus.

Tallinn on just paras näide, kuidas vabaturg prügimajanduses normaalselt ei toimi. See annab võimaluse anarhiaks, mis soosib isetekkeliste ja ebaseaduslike prügimägede teket. Ka Riigikontroll hindab oma eelmise aasta lõpus koostatud jäätmemajanduse alases raportis, et „enim segadust on tekitanud siiani riigi jäätmekavas 2014–2020 kirjas olev plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmeid koguda nn vabaturu tingimustes“. Linn ei pea üksnes teadma, kes prügi veab, vaid ka seda, kuhu ja kui palju ta seda ladestab. See annab olulist abi võimalike kuritarvituste avastamisel.

Pealinna oma prügitee

Tallinn üritab minna oma teed ja on hakanud eelistama Jäätmekeskuse kaudu korraldatud prügivedu. 10. märtsil kirjutas Tallinnas prügimajandust kureeriv abilinnapea Arvo Sarapuu, et nn vabaturu põhimõtete järgi toimivates piirkondades on jäätmevedajal ladestamispaiga otsimisel vabad käed. Ja riigil on õigus avada linna piires olevatel riigimaadel prügiladestuspaiku, ent linnal on kontrolliõigus seal piiratud. Riik aga kui maaomanik igale poole ei jõua, ja nii need prügimäed tekivadki.

Omavalitsuse reguleeritud prügimajandus on ka hinna mõttes efektiivsem. Seda tõendabki Riigikontrolli koostatud raport, kus öeldakse, et suurem osa kohalikke omavalitsusi on suutnud rakendada korraldatud jäätmeveo süsteemi. „Tänu sellele maksavad inimesed jäätmeveo eest kuni kaks korda vähem, kui neis omavalitsustes, kus jäätmevedaja valivad inimesed ise.“

Eesti suurim prügifirma Ragn-Sells on sellest ärevusse sattunud, sest Tallinna linnavalitsus ei anna kuidagi järele nõudmistele tõsta prügiveohinda. Ragn-Sells on olnud kaua aega Tallinnas suurimaid prügikonteinerite tühjendajaid ja seni prügivedamiskonkursse võitnud odavate pakkumistega, et end Eesti suurimale ja kasumlikumale prügiturule sisse süüa. Nüüd oleks aeg õiget hinda küsida, aga see ei lähe enam läbi.

Ragn-Sells andiski 16. märtsil teada, et ütleb prügiveolepingu ühepoolselt üles, tuues põhjuseks töömahu, kütusehindade ja palkade kasvu. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas vastas sellele, et pealinn võiks asuda uue hankija otsimise asemel hoopis oma prügiveoettevõtet looma, sest Jäätmekeskus, kuhu prügi kokku veetakse, juba on munitsipaalomanduses.

Arvo Sarapuu hinnangul käibki praegu väga terav võitlus, sest osa prügifirmasid ja neid toetavaid poliitikuid tahavad, et oleks vabaturg, aga Tallinn on loonud oma Jäätmekeskuse ja soovib korraldatud jäätmevedu. Abilinnapea hinnangul tehti eelmistel hangetel meelega alapakkumisi, ja seda kari püütakse uue hanke ettevalmistamisel vältida. "See tuleb kiirendatud korras, läbirääkimiste teel. Vaatame selgelt, kes ja kuidas selle tööga hakkama saab, ja kui muudmoodi ei tule, siis teeb selle töö ära Jäätmekeskus," sõnas ta ERR-ile 17. märtsil.

Sarapuu pannakse prügikotte neelama

Paar päeva varem oli Eesti Ekspress avaldanud mürgise loo Arvo Sarapuust kui salaja Tallinna prügiäris osalevast abilinnapeast. Ajaleht väitis, et Sarapuu osaleb tuttavate ja hõimlaste abil BMW prügifirmas, mis on pealinna prügihangetes viimasel ajal võitjaks tulnud, ja teda pannakse EE portaalis virtuaalselt prügikotte neelama.

Kohe samal päeval reageeris linnavolikogus Reformierakond, kes teatas, et kui Sarapuu on abilinnapea ametikohta kasutanud endale prügimonopoli loomiseks, siis ei saa ta enam abilinnapeana jätkata. „Abilinnapea, kes koordineerib pealinna prügivaldkonda, peaks seda tegema elanike huvidest, mitte isiklikest ärihuvidest lähtudes.“

Prokuratuurist tuli teade, et nad kavatsevad kontrollida Eesti Ekspressis ilmunud loo detaile Tallinna abilinnapea väidetava varjatud osaluse kohta prügifirmas BWM. Sarapuu teatas omakorda, et tal puudub igasugune avalik või varjatud osalus selles prügifirmas ning et kõik vastupidised väited on valed ja eksitava sisuga. Abilinnapea rõhutas, et kõik riigihanked on Tallinna keskkonnaamet läbi viinud korrektselt; need on kohtutes läbi vaieldud ja selle põhjal ka võitja välja kuulutatud.

Arvo Sarapuu esitas seejärel Pressinõukokku protesti Eesti Ekspressi vastu, sest see ajaleht on kirjutanud tema kohta rea ründavaid lugusid, temalt sisulist kommentaari küsimata. „Olen olnud korduvalt tehtud antikangelaseks pikkades prügiteemalistes lugudes, ilma et keegi sooviks teada saada, mida mul nende arvukate süüdistuste kohta öelda on,“ sõnas Sarapuu.

Kõik tegelevad prügiga

Ärileht nentis lõpuks 24. märtsil, et viimasel ajal kõik üht- või teistpidi tegelevad prügiga. Prügiärisse on otsapidi tõmmatud ka riigihangete seaduse muutmise eelnõu, mida Riigikogu majanduskomisjon eelmisel nädalal väga emotsionaalselt ja pikalt arutas.

Rainer Vakra, keda ajakirjandus ise mõni aeg tagasi seostas sidemetes Ragn-Sellsiga, nendib küll kokkuvõtteks, et nagu iga maapealset ressurssi on ka prügi piiratud kogustes, tekitades sellega võitlust ja tüli. Aga ta süüdistab ikka Tallinna linnavalitsust, kes olevat unustanud, et peaeesmärk peab olema jäätmete tekke vähendamine, mitte aga prügiärist linna kulutuste katmiseks raha väljapigistamine.

Tallinn eelistab Arvo Sarapuu sõnul aga seda, et prügiveolepingut vedajaga ei tee iga Piret või Pille ise, vaid vedajaga lepib tingimused kokku hoopiski linn. Linnavõim on üldjuhul tugevam läbirääkija kui eratarbija. Ja kui erafirma pakubki mõnel pool paremat hinda, siis võib halvemal juhul juhtuda, et „kokkuhoid“ tuleb saastunud metsaaluse arvelt.

Arvo Sarapuu ja Tallinn mõtlevad pikemas perspektiivis üldse tasuta prügiveole pealinnas. Nii nagu tasuta bussisõidule.

AIVAR JARNE

Kesknädal

[fotoallkiri]     PRÜGIKORISTUS: Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kevadisel prügikoristusel Stroomi rannas.

Jaga |