Kaitsma peab õiglust ja õigust

Eriti ärritavalt mõjus Igor Gräzini teleintervjuu, kus ta lausus, et politsei jõukasutamine on lausa probleem. Tol korral oli jutuks ka see, et politseilt võeti ära suur osa kiiruseradareid, ja seda Riigikohtu otsusega. Kas mitte Riigikohus ei peaks olema see, kes on seadusekuulekate inimeste poolel?

Hindan kõrgelt Koit Pikaro arvamust, kus ta andis politseid toetava hinnangu ühele juhtumile, kus politsei tulistas põgenevale autole rehvidesse. Aga mis sellest sai? Kriminaalasi algatati hoopis politsei suhtes! Milleks on siis üldse meil riigis politsei, kui ta ei tohi mitte midagi teha nendega, kes teiste elule ja tervisele sülitavad?

Selline situatsioon on lihtsalt häbiväärne. Oleme saavutamas seda, et igasugused Laiksood ja Segerid saavad vaid hoogu juurde. Meil on olemas seadustikud, kuid pigem kaitsevad need neid, kes ise seadusi rikuvad. Räägitakse ka, et Läänes on tsiviliseeritud kombel võimalik kurjategijatega hakkama saada. Kuid ärgem unustagem, et Läänes pole olnud sellist ajajärku kui meil siin ja meie kuritegelik element on hoopis julmem, agressiivsem jne. Meie kurjategijate hulgas on selliseid, kes humaanse vestluse asemel mõistavad vaid toorest jõudu ja vägivalda.

Jah, räägime siin küll, et inimeste õigused peavad olema tagatud, kuid kas see, kes pani toime isikuvastase teo, mõtles oma ohvri õigustele olla elus ja terve.

Seepärast: politseil ja teistel korrakaitseorganitel olgu rohkem tegutsemisvabadust ja õigusi. Seadused ja karistused karmimaks! See on üks asi, millega saab enda poole võita üha enam kodanikke. Näidata, et hoolime oma rahvast ja kaitseme teda nende eest, kes ei hooli teiste elust ja tervisest.

ROBERT KALLASMAA

Jaga |