Kui hästi me ikka elasime!

LAINE KRAASIK,      09. jaanuar 2002


Minu sõbrannadest pensionärid hakkavad alles nüüd mõistma, kui hästi nad Nõukogude ajal elasid. See pikk virelemine Eesti Vabariigi elatusraha peal tuletab üha sagedamini meelde veneaegset 120 rublast pensioni. Selle eest sai süüa, rohtu ja riideid osta, teatris käia ja veel lapsi ka toetada. Nüüd oleme aga paljad, haiged ja tõrjutud.
Sügisel toimunud kohtumisel sotsiaalminister Eiki Nestoriga lubas ta naerdes pensionäridele jõuludeks kingituse. Ei tea, oli see nüüd see kingitus või mitte, aga mina sain viimasel pensipäeval pisut rohkem, kui tavaliselt. Minule oli juurde pandud 14 krooni ja mehele 21 krooni. Päris häbi hakkas.
Lubage mul nüüd Kesknädala kaudu kutsuda üles vanemaeali-si ühinema. Kõiki, kes me jõuludeks sandikrosse lisaks saime. Paneme selle raha kokku ja saadame lapspeaminister Laarile. Et ta ikka kindlasti ära läheks. Raha ta armastab. Nii et ehk lähebki minema, nagu lubas. Minu sulg tõrjub kirjutamast üles sõnu, millistega mu tuttavad Mõmmibeebit iseloomustavad. Saatke raha Toompeale valitsuse kantseleisse. Meie mehega juba tegime seda. Ma panin ajaloolasest ninatargale veel kaardi ka juurde ja kirjutasin, kui hästi ma ENSV-s elasin.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (31)