![]() Parema elu järjekordMARI JOONATAN, 03. märts 2004Riigikogu võttis vastu seaduse totalitaarrezhiimi ja võõrvõimu poolt represseeritutele uute soodustuste andmise kohta. Kõik oleks justkui väga aus ja õiglane. Mul ei ole midagi represseeritute vastu ja ma möönan, et nad on elanud rasket elu. Kuid miks mõeldakse soodustused välja jälle teiste elanikkonnakihtide arvel, kes ju ometi represseerimises kuidagi süüdi ega osalised ei ole? Soodustuste andmisest erinevatele elanike kihtidele ei kanna kahju need poisikesearuga otsustajad, kes otsused vastu on võtnud. Nemad on endale pirakad palgad määranud. Järelikult tuleb kõik ikka nende arvelt, kellelt enam midagi võtta nagu poleks. Kui vaid kõige selle taustal ei jätkuks rahva enamiku represseerimine omaenda võimu poolt! Kõik ei mahu sooduskategooriasse Kuidas nimetada üüri piirmäärade likvideerimist, mis on uus hoop kord juba represseeritud sundüürnikele? Kuidas hakkavad elama inimesed, kes ei kuulu sooduskategooriasse? Kuidas tunneb end suurem osa eakaid, kes peab leppima 50kroonise pensionilisaga? Kas ei tuleks meie valitsusel soodustusi nõuda okupantriigilt? Venemaa kinnitas oma õigusjärglust, kuid ega ta ju ise eestlastele kompensatsioone pakkuma ei hakka! Praeguse soodustusseadusega süvendatakse veelgi teatud osa näguripäevi ja suurendatakse ebaõiglust. Kui mõelda, siis soodustused tuleb kinni taguda osaliselt ka neil, kes ise siin Eesti riigis, kui see oli NLiidu territoorium, väga suures viletsuses elasid. Eestis kannatanud inimestest ei räägi ükski valitsus Mäletan, kuidas meie ema pidi pesema lasteaia pesu, tõusma hommikul kell neli, seisma terve päeva külma põrandaga pesuköögis, pärast riigitööd rabama veel kodus, et kolme last toita. Palka sai ta 150 rubla (hilisem 15). Keegi ei küsinud, mis sa sööd, kust sa saad ja kuidas jõuad. Isa oli viidud Vorkutasse, pärast kannatas terve elu oma eestiaegse meelsuse pärast. Kus on tema soodustused, millal tuleb tema järjekord paremale elule? Neist ei räägi ükski valitsus. See-eest on nüüd tagasi kõik Stellad, kõik eestiaegsed Köögertalid ja nende järeltulijad, neile on tagastatud maad ja mõisad, needki, mis olid võlgades. Nemad on saanud Eestis suure palgaga kohad, nüüd veel 16tuhandese titepalga, mis viga elada! Nende pea juba nõukogude ajal näguripäevi näinute pärast ei valuta. Õige inimene pole midagi saanud, tema jäi oma viiest hektarist maastki ilma - maavalitustes osati sulitempe teha, seadusi osati nii seada, et suurem osa eestlasi jäi lolliks. Vääritud teod varjatakse PRiga Praegune rezhiim ei erine peaaegu millegi poolest kunagisest totalitaarrezhiimist. Kui, siis ainult sellega, et tookord oli võõrvõim, nüüd oma. Ennast valitsusse sokutanud rullnokad arvavad, et on omadega mäel, tehakse mis tahetakse, rüütades oma vääritud teod PR-lalinasse. Kui palju uut ülekohut olete vastuvõetud seadustega tekitanud! Kaua te neid veel vastu võtta kavatsete? Järgmine sooduspunt on ju 5% uue liikluskindlustuse seadusega võitjaid, kes seni oma välismaasõidu kindlustuse ise kinni maksid, nüüd aga hakkavad seda tegema ülejäänud 95% eestimaalasi, kes kordagi elus üle piiri ei lähe. Tahaks teada, kas Eestimaal on veel mõni riigimehe vurhvi aatemees, kes oleks võimeline seda tohuvabohu pea pealt jalgele pöörama, tooma rahva välja alandusest ja häbist? Kas ei tuleks meie valitsusel soodustusi nõuda okupantriigilt? Venemaa kinnitas oma õigusjärglust, kuid ega ta ju ise eestlastele kompensatsioone pakkuma ei hakka! Ja miks mitte nõuda ka Saksamaalt - kolm aastat olid nemad siin okupandid. Viimati muudetud: 03.03.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |