Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Riigieelarve nöörib oma rahvast

PRIIT TOOBAL,      07. detsember 2011

Täna toimub Riigikogu saalis 2012. aasta riigieelarve kolmas lugemine, mille järel eelarve, suure tõenäosusega, koalitsioonisaadikute häältega ka vastu võetakse. Eesti rahakott on esmakordselt planeeritud vaid euroarvudes, mis peegeldavad järgmiseks aastaks suurt kokkuhoidu. Kokkuhoidlikkust iseenesest võiks ju kiita, kuid kahjuks on see planeeritud suurema osa rahva heaolu arvel.
 

On vist vähe neid, kes ei mäletaks Reformierakonna ja peaminister Andrus Ansipi uinutavaid jutte stabiilsest ja turvalisest eurost, mis kiirelt toovat kaasa investeeringuid ja majandustõusu. Tänaseks oleme jõudnud aga tõelisesse reaalsusesse, mis koosneb visuaalselt väiksemaks muutunud arvudest, kuid sisuliselt palju kõrgematest hindadest. Lakke on kerkinud ka toasooja ja elektri tariifid, toidukaupade kallinemisest rääkimata. Kõik see teeb inimeste igapäevase hakkamasaamise üha raskemaks, ning pole midagi imestada, kui minnaksegi välismaale õnne ja paremat elu otsima.



Valitsusele õpetajate sõnum kohale ei jõudnud

Tuletagem meelde hiljutist õpetajate meeleavaldust, mis minu arvates ajas koalitsioonipoliitikutele tõsise hirmu nahka. Reformierakonna parlamendipoliitikud ei nõustunud oma ruumidestki välja tulema. Õpetajad tulid Toompeale selgeks tegema, et samaviisi ja vanaviisi enam jätkata ei saa. Nii nagu valitsuse retoorikast aga on näha, nende sõnum siiski kohale ei jõudnud - räägitakse korras rahandusest ja paremate aegade ootamisest. Võime ju, nagu eestlastele ikka kombeks, õigustada: tark ei torma. Alatuna mõjub aga see, et otsekui sõrmenipsuga garanteeritakse Kreeka võlgu 30 miljoni euro ulatuses, mida on samapalju, kui vajaksime õpetajate palgatõusuks. Teistele anname, aga endale ei jagu. Kas see ikka on väga tark lähenemine?

Samal ajal ei jäta valitsuse juhtpartei Reformierakond kasutamata ühtki võimalust selgitada, et ikka kui kehv on Keskerakonna poolt välja pakutud astmelise tulumaksu süsteem. Kahjuks pigistatakse sealjuures järjekindlalt silm kinni selle ees, kui palju lisamiljoneid see maksusüsteem eelarvesse tuua võiks. Astmeline tulumaks jaotaks ka maksukoormust õiglasemalt ümber - jõukamad hakkaksid senisest enam panustama riigi arengusse. Sellesama astmelise tulumaksu kehtestamine võimaldaks ellu viia ka Keskerakonna muudatusettepanekud 2012. aasta riigieelarve juurde.

Just Keskerakonna eestvedamisel kehtestati tasuta koolilõuna ning nüüd leidsime, et on viimane aeg seda algatust täiustada. Tegimegi ettepaneku tõsta riiklik koolitoidutoetus ühe euroni päevas, lisaks soovime katta ka vanemate lasteaiarühmade toidukulu. Paljudes peredes võib just koolitoit olla laste jaoks ainus soe toidukord päevas ning riik peab panustama, et see oleks tervislik ja toitev. Lisaks sellele tahab Keskerakond, et tõuseksid ka õpetajate palgad ning et taastuks 2008. aastal „kärpekrokodillide" poolt kaotatud nn ranitsatoetus. Toetuse suuruseks oleks kolmekordne lapsetoetuse määr ning toetuse maksmise eesmärgiks on aidata katta kooliaasta algusega seonduvad koolitarvete kulud. Oleme ette näinud ka programmi „Igale lapsele lasteaiakoht" taasrahastamist, sest üha enam saab selgeks, et lasteaiakohtade nappus tekitab raskusi juba väga paljudes kohalikes omavalitsustes ning riigi toeta see probleem lähiaastatel ei lahene.



Riik olgu inimeste jaoks!

Sama oluliseks pean ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamist. Mul on kohaliku omavalitsusega seotud kogemusi ligi üheksast aastast ning seepärast tean, milliste raskustega vallad ja linnad igapäevaselt kokku puutuvad. Need valdade ja linnade juhid, kes on kitsasteski oludes suutnud kõigele vaatamata hakkama saada, väärivad suurt kiitust. Keskerakond leiab, et nüüd on viimane aeg neid tunnustada ning taastada valdadelt ja linnadelt ära võetud rahastus.

Ma ei kavatse Keskerakonna fraktsiooni liikmena toetada eelarvet sellisel kujul, kus peetakse silmas ainult nende huve, kes endaga niigi hakkama saavad ning unustatakse tegelikud probleemid. Riik peab muutuma hoolivamaks ja inimkesksemaks, sest riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi.


PRIIT TOOBAL, Riigikogu liige




Viimati muudetud: 07.12.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail