Poola õpib Eesti vigadest

RITA MAKAROVA,      16. mai 2007


Poola–Vene suhteid on raske soojadeks nimetada. Riikidevahelist vaenuspiraali kruvib veelgi Poola toetuseavaldus Eestile. Poola välisministeerium väljendas 28. aprillil sügavat muret Tallinnas aset leidnud sündmuste üle ja avaldas lootust, et Eesti ei jää Euroopa Liidus üksi.

Poola president Lech Kaczynski edastas telefoni teel Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele solidaarsusavalduse. Kultuuriminister Kazimierz M. Ujazdowski informeeris avalikkust 15. mail jõustuvast mälestusrajatiste seaduse eelnõust, mis näeb ette kommunismiperioodi sümbolite eemaldamist.

Venemaa välisministeerium väljendas 7. mail pettumust Poolast saabuva informatsiooni üle, et Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide demontaazhi lubav seadus jõustatakse. 8. mail Poola Moskva-saatkonna ees toimunud piketil osalejad avaldasid pahameelt Poola valitsuse seisukohtade üle ja üritasid poolakatele mõjuda, et ei korrataks Eesti vigu.

Tüli ei taha keegi

Poola üldsus on murelik valitsuse pisut ebaõnnestunud avalduse üle. Valitsuse kinnitusel oli kultuuriministeeriumis valmiva seaduse tutvustamine kohe Tallinnas toimunu järel juhuste kokkulangemine. Tegelikult oli ettevalmistamisel isegi kaks eelnõu: peaministri partei PiS poolt välja töötatud konkreetsem – kommunismiperioodi mälestusmärkide ja tänavanimede dekommuniseerimist käsitlev – ning laiahaardelisem – kultuuriministeeriumi poolt esitatu. PiS-i seaduseelnõust loobuti. Partei parlamendifraktsiooni esimees Marek Kuchciński tunnistas, et eelnõu peatamise otsust mõjutas Eesti konflikt Venemaaga. Olukord rahvusvahelises poliitikas ei ole hetkel soodne. Niisuguste projektidega väljatulek vajab soojemat poliitilist kliimat.

Kultuuriministeeriumi eelnõu puudutab peamiselt mälestusrajatiste kaitset ja kunagiste koonduslaagrite staatust ning täpsustab Võitluste ja Kannatuste Mälu Kaitse Nõukogu (ROPWiM) rolli. Eelnõus sisaldub kaks punkti, mis annavad kohalikele omavalitsustele õiguse kommunistlikku diktatuuri glorifitseerivaid mälestusmärke eemaldada. Kui need seda aga ei tee, siis, eriti häirivate juhtumite puhul, annaks seadus otsustamisõiguse vojevoodkonnale. Selle seaduseelnõu Seimile esitamise tähtaeg on nüüdseks lükkunud ebamäärasesse tulevikku.

Poolas oli umbes 2000 memoriaali. Suurem osa neist viidi kalmistutele või purustati 90ndate aastate algul, eriti parempoolsete omavalitsuste võimupiirkondades. See oli aeg, mil kommunismisümboleid likvideeriti ka Venemaal.

Väikeriigid peaksid olema ettevaatlikud

Poola ja Slovakkia peaministri äsjase kohtumise eel andis ajalehele Rzeczpospolita intervjuu Slovakkia peaminister Robert Fico. Eesti–Vene konflikti kommenteerides kinnitas ta, et ei soovi pingeid Venemaaga. „Olen kaugel sellest, et anda poliitilisi juhtnööre ühelegi oma partneritest. Slovakkias elab vaid 5,5 miljonit elanikku. Tahame säilitada sõbralikke suhteid kõikide naabritega ega soovi integreeruda teiste riikide siseasjadesse. Slovakkia suhtub lugupidamisega oma riigi vabastamise eest langenud vene sõdurite haudadesse ja 8. mai on meil riiklik püha – fashismi vastu võitlemise päev," on Fico kindel oma seisukohtades.

Venemaa tahab ise oma mälestusmärkide eest hoolitseda

Moskva päevalehe Kommersant andmetel kirjutab Putin veel sel kuul alla välismaal paiknevate venelaste haudade ja mälestusrajatiste kaitse dekreedile. Dokument näeb ette seitsme eriesinduse ellukutsumist Aasias ning Kesk- ja Ida-Euroopas. Paiknema hakkaksid need saatkondade juures Poolas, Ungaris, Saksamaal, Rumeenias, Lätis (Balti riikide tarbeks), Hiinas (Hiina, Mongoolia, Jaapan, Põhja-Korea) ning Lõuna-Koreas. Alustatakse nn rasketest maadest, mille hulka kuulub ka Poola. Sellega näitab Moskva Läänele, et ei kavatse enam lasta korduda Tallinnas juhtunul.

Vene politoloogi Vjatsheslav Nikonovi arvates hindab Kreml Eesti sündmuste Poolas kordumise võimalust kõrgeks. Seondub see Nõukogude mälestusmärke eemaldada lubava seaduse ettevalmistamisega. Kui selgub, et seadus annab võimaluse Nõukogude sõdurite haudade eemaldamiseks, siis suhtutakse sellesse kui Venemaa- vastasesse barbaarsusakti ja fashismi rehabiliteerimise katsesse.

Kõrvaldamisega ei ole kiiret

Katowice kesklinnas kõrgub juba 60 aastat karabiiniga punaarmeelase liivakivist figuur. Tegelikult peaks kuju ammu keskväljakult kadunud olema – selline oli linnavalitsuse seitsme aasta tagune otsus. Vaatamata sellele kavatseb praegune linnavalitsus veel oodata, kuni Seim vastava seaduse vastu võtab. Omavalitsusjuhid suhtuvad Eesti–Vene konfliktisse kui signaali hoiduda lähiaegadel selletaolistest toimingutest. Samuti on teisaldamiseks vajalikku poolt miljonit zlotti (kaks miljonit krooni) alati olnud rohkem tarvis mujal.

Õigus teada

Venemaa kinnitab, et vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele peavad nad olema informeeritud mälestusmärkide teisaldamise plaanidest.

Aastaid tagasi võis vastava otsuse teha konsul, nüüdseks on lisandunud bürokraatiat. Kohalike omavalitsuste poolt vormistatud taotlused edastab Vene poolele OPWiM nõukogu. Nõukogu sekretäri Andrzej Przewozniku kinnitusel on juba tänavu saadud nõusolek mälestusmärgi eemaldamiseks Suwalkis ja terve surnuaia nihutamiseks Kostrzynis. Kommunismisümbolitest on võimalik vabaneda vaid rahulikul teel – on Przewoznik oma tööstiilis kindel.

Mida rahvas arvab?

GfK Polonia poolt ajalehe Rz tellimusel läbi viidud uuringu küsimusele "Kas leiad, et Nõukogude sõdurile pühendatud mälestusmärgid tuleks Poola linnadest eemaldada?" vastas eitavalt 60% küsitletutest. 20% leiab, et sambad tuleks pigem eemaldada, 10% on selles kindlalt veendunud, 2% soovib valikulist lähenemist ja 8 protsendil küsitletuist puudub väljakujunenud arvamus.
Uurimistulemus näitab Poola ühiskonna küpsust. Enamik protesteerib ajaloo instrumentaalse käsitluse vastu ega proovi seda uuesti interpreteerida, leiab SLD saadik Tadeusz Iwinski.
Seega suurem osa poolakaid arvab, et Nõukogude armeele pühendatud mälestusmärgid peaks jääma oma kohtadele. Sotsioloogid ja poliitikud on üllatunud. Fashismi vastu võidelnutele pühendatud sümbolite eemaldamise operatsioon võib lõppeda fiaskoga.


[esiletõste]:
Suurem osa poolakaid arvab, et Nõukogude armeele pühendatud mälestusmärgid peaks jääma oma kohtadele. Sotsioloogid ja poliitikud on üllatunud. Fashismi vastu võidelnutele pühendatud sümbolite eemaldamise operatsioon võib lõppeda fiaskoga.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)