Kõiki lubadusi ei maksa puhta kullana võtta ...

MOONIKA BATRAKOVA,      23. juuli 2003


Euroopa Liitu astumine on praegu laiaulatuslik ja populaarne küsimus, kuigi inimestega vesteldes tuleb välja, et sellest ei teata midagi või ei soovita rohkem tähelepanu pöörata, kuna muust nagu enam ei räägitagi. Esimene reaktsioon on ikka - niikuinii läheme, kuid kui püüan sellele selgitust saada, öeldakse kohe - me ei tea selle kohta midagi nii täpselt.
Noored võtavad ELga liitumist kui head võimalust. Kuid kas see on tõesti nii? Liitumisega saavutavad Eesti kodanikud ELis küll vaba liikumise, vaba kaubanduse ja Eesti kodakondsuse kõrval veel ELi kodakondsuse. Ometi ei saa ignoreerida fakti, et ELis loodud institutsioonid ja komisjonid hakkavad tugevalt mõjutama meie riigi tegevust.
"Eesti muutub rikkamate riikide haritud tööjõu kasvulavaks," on ütelnud sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli.
Olen täiesti nõus, meie haridustase on kõrge ja rohkete riikide poolt hinnatud. Noored otsivad midagi uut - kes läheb välisriiki õppima, kes tööle ja ikkagi ei saa kasu mitte meie riik, vaid see, kus noor parasjagu viibib. Eesmärgiks on raha - Eestis makstav palk ei suuda noorte vajadusi katta, ütlevad mitmed noored, kes kasutaksid võimalust õppida või töötada EL-i liitriigis. Jutuajamistest keskealistega selgus, et nemadki on sellega täiesti nõus.

Mida noored mõtlevad
Mihkel (21): "Noored lähevad tõesti välisriikidesse, seda ei saa välistada. Eestis jääb tööjõudu vähemaks ja tänu sellele hakkavad firmad ja asutused tööle võtma sisserändajaid, nagu teeb seda Saksamaa ja paljud teisedki riigid."
Sigrid (19): "Liitumise järel areneks kõik edasi, kuid samas olen vägagi kahtleval seisukohal, sest olen tuttavatelt, kes elavad Euroopa Liidu maades, kuulnud, et algul majandustase langeb. See tekitab minus kahtlusi."
Liis (12): "Eesti võiks jääda selliseks, nagu ta on praegu, milleks on meil tarvis mingit ELi. Mis on praegusel Eesti Vabariigil viga?"
Maarja (14): "Olen nõus, sest kõik on. Igasse riiki saab minna ilma passita ja see on hea."

Liitumisega ollakse nõus, kuna enamuse arvamus loeb. Kas siis iga inimese arvamus polegi tähtis ning kõik allutatakse enamusele?
Eesti on praegu tugev, on siiani ise hakkama saanud ja pole olnud kartust, et Venemaa midagi meile teha saaks. Nüüd, kui järjest rohkem on hakatud rääkima EList, arvatakse, et Eesti ei saa enam üksi hakkama. Ma olen täiesti kindel, et riik liiguks edasi samamoodi nagu praegugi ja meile ei ole seda liitu tarvis.

Juta (40): "Oleme oma arenguga revolutsiooniajas tagasi. Referendum tundub olevat mingi formaalsuse tagapõhi, kuigi kõik on juba otsustatud."

Tõsi see on, nüüd oodatakse ainult rahva häält, kuigi liitumislepingule kirjutati alla juba käesoleva aasta 16. aprillil Ateenas ning see peaks eeldatavasti jõustuma järgmise aasta 1. mail, kui Eesti esitab ratifitseerimiskirja ELi eesistujale. Olen arvamusel, et referendumiga oleme hiljaks jäänud - see oleks pidanud toimuma enne liitumislepingule allakirjutamist.
Kõiki lubadusi ei maksa puhta kullana võtta, sest lubada on lihtne, täita aga raskem. Südamest tahaks loota, et Euroopa Liit tagab meile tuleviku, kuid mõistus tõrgub seda uskumast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)