Suhkrumaks

Minu vend on sellest maksuseadmisest häiritud. Ta sõnul ei pea selleks olema kõrgharidus, et lollusi aina välja mõelda. Ikka läks meie jutt nõukaaega tagasi, sest siis oli rahval raha ja elu-olu oli parem. Nii minu kui ka mu venna ühine küsimus on: mis maks järgmiseks inimestele peale pannakse? Kas õhumaks? Kus istub koos kamp tarku, seal saabki vaid kõik venida ega jõuta ühistele kokkulepetele. Midagi arutletakse ja lõpuks ikkagi ei jõutagi kuskile.

Üks sõber: "Mis suhkrumaksu nad arutavad, kui endal pole veel valitsustki kokku pandud, aga juba kehtestavad makse? " Täiesti nõus!

Nüüd sellest, millele on rahva vastukaja. Märgin allpool ära nüüd need lõigud jutumärkides, mis on rahvale vastuvõetamatud.

"Kes tuli pajatama, et maksu alla läheb suhkru hulk, mida sisaldab toode ülearu, mitte suhkur ei lähe ise kallimaks." – Mina: Aga suhkur on juba kallinenud, just hiljaaegu tehti seda. Kuidas saab tootja suhkrusisaldust veel alla tõmmata? Mis kompvek, tort, šokolaad jne see veel on? Sellel puuduks maitse, nägu ja tegu. Kuidas saab suhkrusisaldust kodus kooki tehes kahandada? Sellest maitse kohe muutub, see kook pole enam see. Kuidas saab jätta panemata mulgikapsale suhkru? Me paneme sinna seda täpselt niipalju, kui teda on ette nähtud ja vaja.

Me ikka sööme toitu maitse pärast. Kas nüüd hakatakse keelama, et inimesed söögu suhkrut vähem? Piire saab seada suhkruhaigetele. Mida varsti siin üldse teha tohime, kui nüüd sellised piirangud seatakse? Asutakse juba suutäisi lugema?

"Räägiti, et suhkrumaksu ei koorita mitte rahvalt, vaid tootjalt, kelle tootes on vastav protsent suhkrut." - Mina: Vabandust, kuid limonaadi enda hind kallineb ikkagi. Ükskõik, mis maksud peale pannakse, lasub ta edasi kohe tarbija rahakotti.

Lõpuks see lisandus: "Odav välismaa rämps on paljas paks suhkur, sellele ongi vaja piir panna. Sellest tulevad paljud hädad, ka tervisehädad. Ja milleks hävitada, kui saab kasuga piirata?" - Mina: Millega on sulaselgelt öeldud, et tulebki panna peale maksud ja et keegi sellest kasu lõigata saaks. See pole mitte kuidagi tervisliku eluviisi peale mõtlemine ega mingi lahendus. Pigem veelgi kõrgemad hinnad mõjuvad inimeste tervisele, pingetest tekivad haigused.

Suhkrut leidub soolasteski toitudes. Näitena: Olles töötanud ka Kalakombinaadis. Inimesed peaksid teadma, et ka tomatikastmes kalakonservides on kasutatud suhkrut. Leivas samuti. Inimesed arvavad, et soolastes toitudes polegi suhkrut, kahjuks eksivad. Ükskõik, mis hoidiseid me ka teeme, marineerimised, salatid jne, igalpool on suhkrut sees.

Asi polegi ainult suhkrus. Probleem on ju selles, et ikka jälle otsitakse põhjendusi, kuidas inimestelt veel rohkem raha ära võtta. Eesti maksukoormus oli 2015. aastal üks kõrgemaid Euroopas (68%), meist kõrgem ainult Rumeenial (69%). Küsimus: kuhu edasi, kas tiksutatakse ja tõstetakse kuni 100% täis ja mis siis saab...?

Miks siis toodetakse kaupu, mis on tervisele kahjulikud? Nende hinnatõusudega lõpetataks üks päev ka eestlus ära, sest rahvas põgeneb Eestist minema. Juba see toimubki, kui miljoniriigist lahkub ca 100 000 töövõimelist inimest, siis tulemust näeme praegu ise.... Töölisi ongi juba vähem kui n-ö ülalpeetavaid. Kui siia lisada veel riigiametnikud jms kaader, kes samuti midagi ei tooda, siis on suhe juba 1/3, s.t tööline, kes midagi loob ja toodab, peab seda tegema kolme eest.

INNELE ÕISPUU Rakverest, Lääne-Virumaa

Jaga |